Kiirte käik kumerpeeglis
Peegli raadiuse sihilist joont, mis ühendab peegelpinna keskpunkti peegli kumeruse kesk-punktiga nimetatakse peegli peateljeks.
Kõik peegli peateljega paralleelselt peeglile langevad kiired peegelduvad hajuvaks valgusvihuks selliselt, nagu oleks neil kõigil üks ühine alguspunkt – peegli fookus.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Õpime tähti. G-täht
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Õpime tähti. R-täht
Rahvakalender lastele: MARDIPÄEV
Jäätmed pole kõigest prügi
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Kirjeldav statistika
Õpime tähti. P-täht
Geomeetria
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Numbrilised seosed
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Kui valgus langeb peeglile suvalise nurga all, tuleb toimida samuti nagu tasapeegli puhul. Pea meeles, et kumerpeeglile on ristsirgeks langemispunkti ja peegli kumeruskeskpunkti ühendav sirge.
Kui valgus langeb peeglile peegelpinna raadiuse sihis (langemisnurk on 0°), siis on sama suur ka peegeldumisnurk ning valgus pöördub tuldud teed pidi tagasi – langev kiir ja peegeldunud kiir kattuvad.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!



