Kinemaatika
Kiirus ühtlasel liikumisel:
kus v – kiirus (m/s), s – läbitud teepikkus (m), Δt – ajavahemik (s)
Keskmine kiirus mitteühtlasel liikumisel:
kus Vkeskm – keskmine kiirus (m/s), Skogu – kogu läbitud teepikkus (m), ΔTkogu – kogu teeloldud aeg (s)
Liikumise suhtelisus (kiiruste liitmine):
– keha kiirus liikuvas taustsüsteemis,
– taustsüsteemi kiirus paigalseisva taustkeha suhtes;
– keha kiirus paigalseisva taustkeha suhtes
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
I ja J-i õigekiri
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Õpime tähti. V-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Ratsionaalavaldised
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Numbrilised seosed
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Kirjalik liitmine
Kirjeldav statistika
Растворы
Õpime tähti. Ö-täht
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Liikumise suhtelisus (keha kiirus teise keha suhtes):
– II keha kiirus I keha suhtes,
– II keha kiirus paigalseisva taustkeha suhtes;
– I keha kiirus paigalseisva taustkeha suhtes. NB! I keha kiirus II suhtes on arvuliselt sama suur, kuid suunalt vastupidine
Kiirendus ühtlaselt muutuval liikumisel:
kus a – kiirendus (m/s2), Δv=v2-v1 – keha kiiruse muutus (v2 – lõppkiirus, v1 – algkiirus, kõik m/s), Δt – ajavahemik (s)
Hetkkiiruse arvutamine ühtlaselt muutuval liikumisel:
kus v – (hetk)kiirus (m/s), v0 – algkiirus (m/s), a – kiirendus (m/s2), t – ajahetk (s)
Teepikkuse arvutamine ühtlaselt muutuval liikumisel:
kus v – lõppkiirus (m/s), v0 – algkiirus (m/s), a – kiirendus (m/s2), Δt – ajavahemik (s)
Koordinaadi arvutamine ühtlaselt muutuval liikumisel (liikumisvõrrand):
kus = (x; y; z) – lõpp-punkti koordinaatvektor (m),
= (X0; Y0, Z0) – alguspunkti koordinaatvektor (m);
= (V0x; V0y, V0z) – algkiirus (m/s),
= (Ax; Ay, Az) – kiirendus (m/s2); t – ajahetk (s)
Pöördenurk:
kus φ – pöördenurk (rad), l – kaarepikkus (m), r – ringjoone raadius (m)
Nurkkiirus:
kus ω – nurkkiirus (rad/s, mõnikord ka s-1), φ – pöördenurk (rad), Δt – ajavahemik (s); f – pöörlemissagedus (s-1 ka Hz); T – pöörlemisperiood (s)
Joonkiirus:
v – keha joonkiirus (m/s), ω – keha nurkkiirus (rad/s), r – trajektoori raadius (m)
Kesktõmbekiirendus:
kus ak – kesktõmbekiirendus (m/s2), v – keha joonkiirus (m/s), ω – keha nurkkiirus (rad/s), r – trajektoori raadius (m)
Pöörlemisperiood. Pöörlemissagedus:
kus f – pöörlemissagedus (Hz = s-1), T – pöörlemisperiood (s)
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!