Lainet iseloomustavad suurused
Kuna laine kujutab endast võnkumiste levimist, siis kasutatakse nende kirjeldamisel peamiselt samu suurusi, mida võnkumistegi korral:
Hälve (x) – keskkonna osakese (ka laineosake) kaugus tasakaaluasendist
Amplituud (A) – keskkonna osakese maksimaalne hälve
Võnkeperiood (T) – ajavahemik, mille jooksul keskkonna osake sooritab ühe täisvõnke
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Õpime tähti. F-täht
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
8. klassi matemaatika teooriavideod
Funktsioonid ja nende graafikud
Kell ja kellaaeg
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
I ja J-i õigekiri
ÕPIME ÕPPIMA! Mis see õppimine on?
Liitmine 20 piires
Tundetarkus lastele. RÕÕM
MEISTERDA! Jõulupuu laua kaunistamiseks
Rahvakalender lastele: MARDIPÄEV
Võnkesagedus (f) – keskkonna osakese poolt ajaühikus sooritatavate täisvõngete arv
Lisaks nendele kasutatakse lainete puhul veel
Laine levimiskiirus (v) – ajaühikus häirituse poolt läbitud teepikkust. Sisuliselt on tegemist lainefrondi liikumiskiirusega.
Lainepikkus (λ) – piki laine levimissihti mõõdetud kaugus kahe lähima samas faasis (ühte moodi) võnkuva punkti vahel. Kõige lihtsam on lainepikkust määrata mõõtes ära laine naaberharjade (või põhjade) vahelise kauguse.
Kiiruse (v) leidmiseks tuleb jagada keha (laine) poolt läbitud teepikkus (s) selleks kulunud ajavahemikuga (Δt):
Ajavahemik, mille jooksul laine läbib lainepikkusega võrdse teepikkuse (s= λ) on võrdne võnkeperioodiga (Δt=T). Seega:
Arvestades, et sagedus on perioodi pöördväärtus (f=1/T), saame laine kiiruse avaldada ka
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
