LIIKUMISVÕRRAND ÜHTLASEL SIRGJOONELISEL LIIKUMISEL

Liikumisvõrrand on vektorvõrrand, mis kirjeldab keha asukoha muutumist ajas:

kus (tasandil) – keha asukohavektor (asukoht) suvaliselt ajahetkel t, – keha asukoht (kohavektor) vaatluse alghetkel ja – keha poolt ajavahemikul Δt sooritatud nihe, mis ühtlase liikumise korral avaldub omakorda keha kiiruse kaudu .

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Kui lugeda vaatluse alghetkeks t₁=0 ja lõpphetkeks suvaline ajahetk t₂=t, siis , saamegi liikumisvõrrandiks:

Sirgjoonelisel liikumisel piisab keha asukoha täielikuks kirjeldamiseks ühes koordinaadist (liikumine toimub ühemõõtmelises ruumis), seega piisab liikumisvõrrandi kirjeldamiseks ühest koordinaatvõrrandist:

See artikkel on retsenseerimata.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!

Õpikud

Vaata kõiki õpikuid

LIIKUMISVÕRRAND ÜHTLASEL SIRGJOONELISEL LIIKUMISEL

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?

Oksüdatsiooniaste

Õpime tähti. Ö-täht

Õpime tähti. N-täht

Lahutamine 20 piires

Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID

Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika

Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted

KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks

Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded

Peastarvutamine eelkoolile

Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile

Õpime tähti. Ä-täht.

Õpime tähti. D-täht

Õpikud