Linnadel on pikk ajalugu. Esimesed linnad tekkisid Euroopas juba 800 aastat enne Kristust. Esimesel  ja teisel sajandil elas Roomas juba miljon inimest.

Antiik-Rooma linna varemed

Linnade tekke parim aega oli 10. – 12. sajand. Need tekkisid kindluste või kirikute ümber. Veekogud olid tähtsad kaubateedena, tekkisid sadamalinnad. Näiteks London, Hamburg, Rotterdam.

London 1750 aastal

London praegu

Hamburg 1241 aastal

Hamburg praegu

Käsitöö ja kaubanduse areng andis linnade tekkele uue hoo 13.-14.sajandil, siis oli Hansa Liidu õitseng. Sel ajal said linnaõiguse Tartu, Tallinn, Narva, Pärnu, Viljandi, Haapsalu, Paide, Rakvere. Hansa eeldused ja algus.  16.-18.sajandil said linnaõiguse Kuressaare, Valga, Paldiski ja Võru.

Kolmas linnade tekke laine on seotud tööstuse arenguga. 18.-19.sajandil hakati rajama raudteid, võeti kasutusele aurumasin, arenes tööstuslik kivisöe ja raua kaevandamine, tekstiilitootmine.

I MS ajaks elas Londonis 7 miljonit, Pariisis kolm, Viinis, Berliinis ja Peterburis 2 miljonit elanikku.

Eesti noorim linn on Tamsalu, linnaõigus aastast 1996.

Linnastumise põhjused. Linnastumine on linnaelanike ja linnade arvu kasv. Selle nähtuse pikkus on paarsada aastat. Kuna põllumajandus on muutunud väga tootlikuks, siis jääb maaelanikke järjest vähemaks. Rännatakse linna tööotsingutele ja hariduse saamiseks. Arenenud maades mõjutab linna kolimist ka paremad eneseteostuse ja vaba aja veetmise võimalused.

Linnastumise põhjused (inglise keeles):

Linnastumise määr Eestis ja Euroopas. Eestis elab linnades 66,6% rahvastikust, alevites 1,5%. Meil on linnastumise määr vähenenud, sest kolitakse linnaümbruse valdadesse elama. Euroopas on linnastumise määr 75%, mis on samaväärne ka Lõuna- ja Põhja-Ameerikaga.

Linnastumine Euroopas (maakasutuse muutuse kaudu)

Linnastumise % Euroopa riikides

Kõige suurem on see Belgias, 98%. Aasias on linnarahvastiku tähtsus 37, Aafrikas aga 39%. Kõige linnastunumad riigid Euroopas, 10 esimest: Belgia, Malta, San Marino, Island, Andorra, Taani, Prantsusmaa, Luxemburg, Rootsi, Soome.

Linnastumise määr maailmas

Linnade kasvamine linnastuteks. Linnade kasvu puhul suureneb elanike arv ja ka linna alla jääv maa-ala. Tööstus laieneb linnast välja, elamupiirkonnad samuti. Lähestikku asuvad linnad kasvavad kokku: Tallinn ja Nõmme. Linnade kogumeid nimetatakse linnastuteks. Nt Moskva(15milj), London (13 milj), Ruhr(12 milj). Linnastute piire ja mõistet määratletakse riigiti erinevalt.

Linnastumise probleemid: olmejäätmed, reovesi, müra, õhusaaste. Kõik see hakkab linnaelanike tervist mõjutama. Maalt linna suunduvatele inimestele pole alati eluaset ja tööd pakkuda, nii tekivad agulid, slummid ja kuritegevus.

Prügi tänavatel

Reoveepuhastusjaam

Mille poolest erinevad maa- ja linnaelu? Tavaliselt on suurim erinevus tööalaselt, linnas tegeletakse tööstuse ja teenindusega; maal põllumajanduse, metsanduse ja kalandusega.  Linnaline elulaad tähendab kapseldumist nelja seina vahele ja ei suhelda naabritega. Maaline elulaad tähendab suuremat eluruumi, vastutust keskkonna eest ja ühistegevust külas, koostööd naabritega. Paljud inimesed soovivad ühitada linna ja maaelu, see toob kaasa valglinnastumise. Inimesed käivad tööl linnas, aga elavad lähivaldades, nt Tallinn – Saue, Harku. Rahvaloenduse andmetel vähenes ka Tartu ja Pärnu elanike arv, lähivaldades aga suurenes.

Lisainfo