Mineraalid on keemilise ühendid tahkes olekus, olles moodustunud kristalliseerumise teel.
Loe lisaks:
Kivim on mitme mineraali tahke segu, võib sisaldada organismide jäänuseid.
Kivimite teke:
Tekkest lähtudes eristatakse kolme kivimite suurt rühma (skeem 1 ja 2):
Kõigi kolme suure rühma kivimid erinevad nii keemilise koostise, koostismineraalide suhte kui ka ehituse poolest. Samal ajal on nad omavahel keerukalt seotud (skeem 1, 2).
Skeem 1. Kivimite rühmad
Skeem 2. Aine geoloogiline ringkäik looduses
Tardkivimid ja moondel tekkinud kivimid moodustavad maakoore mahust 95%, kuid paljanduvad vaid 25%-l maismaa pindalast. Setted ja settekivimid moodustavad vaid 5% maakoore mahust, kuid katavad ligikaudu 75% maismaast.
Tardkivim tekivad vulkaanilise tegevuse tagajärjel kui vedel kivimimass jahtub aeglaselt (graniit).
Loe lisaks:
Settekivim on tekkinud veekogus pika aja jooksul veeorganismide jäänustest nagu ainuraksete fosfaatsed kojad, lubikestad või peeneteralisest liivast (liivakivi).
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. (pilt: Siim Sepp)
Loe lisaks:
Moondekivim tekib maakoores suure rõhu või kuumuse mõjul, esialgne sisestruktuur muutub, nt lubjakivist saab marmor.
Loe lisaks:
Maagid on inimestele tähtsad maakoores paiknevad mineraalid, millest saab toota metalle jt vajalikke anorgaanilisi ühendeid. Nt boksiidist saab toota alumiiniumi, haliidist söögisoola.
Loe lisaks:
