Millised jõud mõjutavad protsesse Maa pinnal? Maad mõjutavad sise- ja välisjõud. Vulkaanide tegevus toimub ja maavärinad tekivad Maa siseenergia mõjul. Need muudavad maapinda vaheldusrikkamaks. Välisjõud (tuul, vesi) aga muudavad selle ühetaolisemaks, nt erosioon tasandab pinnavorme.
Mandrite triiv nihutab maismaa-alasid uutele laius-, pikkuskraadidele, uutesse kliimatingimustesse, seetõttu muutub ka maismaa pinnamood.
Alfred Wegener – mandrite triivi teooria.
Mandrite liikumise animatsioon:
Näiteks 400 miljonit a. t. troopilises meres settinud liivad paljanduvad praegu Eestis devoni liivakividena Ahja jõe ääres Taevaskojas.
Taevaskoja
Murenemise tulemusena (vesi, jää, tuul) pinnavormid tasanduvad ja murenenud kivimitest tekivad väga pika aja jooksul mullad
Kuidas kliima ja pinnamood teineteist mõjutavad? Pinnamood mõjutab kliimat. Kõrgete alade kliima erineb tasaste alade kliimast. Kõrgetel aladel on vähem veeauru ja tolmu ning külmem, päikesekiirgus intensiivsem. Mäeahelikud takistavad õhumasside liikumist, ühel küljel on kuivem, teisel niiskem. Nt Alpides on läänenõlval ilm vihmane, idanõlval kuiv.
Alpide maastik
Tasastel aladel sõltub õhu koostis kaugusest põhjapoolusest ja ookeanidest. Kliima mõjutab pinnamoodi. Niiskes ja soojas kliimas mõjutab maapinda murenemine ja vee-erosioon. Pooluste lähedal ja kõrgmägedes lihvivad sulavad ja liikuvad liustikud maapinda, tekivad orud ja moreenvallid.
Liivakivi kaljud kuiva kliimaga kõrbevööndis:
Karstivormid niiskes lähisekvatoriaalses vöötmes:
Mäeliustik:
Parasvöötmes kujundab pinnamoodi voolav vesi:
Mida vajab taim kasvamiseks?
Taimed vajavad soojust, valgust ja niiskust kasvamiseks
seda mõjutavad ka öö ja päeva pikkus ning aastaaegade vaheldumine. Taimede kasvuks on vaja ka mulda, mida mõjutavad setted ja kivimid.
Taimed on kohastunud vastavalt kliimavöötmetele. Kindlate tingimustega aladel saavad kasvada teatud taimeliigid. Kõrbes saavas kasvada ainult kuivalembesed ja vähese sademete hulgaga kohanenud liigid. Sealsed liigid moodustavad taimekooslusi, need on väikesed taimkatteüksused. Suurimad üksused on taimkattevööndid. Taimeliikide ja –kooslustega on kohastunud loomaliigid.
Vihmametsa lopsakas taimestik:
Kõrbetaimestik:
Kui tähtis on taimele muld?
Muldade kujunemisel on tähtis osa lähtekivimil, selle murenemisel, taimedel ja loomadel, kes seal elavad.
Mullast saavad taimed vett ja toitaineid, surnud lehed-juured lagunevad ja saavad huumuseks. Lagundajateks on mullas elavad seened, bakterid ja väiksed mullaloomad.
