Maailma mullad

10. klass > Geograafia > 2. kursus: Maa kui süsteem

Mullas toimuvad protsessid:

2007-10-16_104422

Huumuse kuhjumine ehk akumulatsioon, Lääne-Eestis on sellise tekkega rähk- ja loopealsed mullad. Suurima huumuse hulgaga on mustmullad preerias ja stepis.’

Loe lisaks: Rähkmullad

Leostumine, st vees lahustuvate soolade väljauhtumine leiab aset karbonaatsetel lähtekivimitel ja sademeterikkal alal, kus sademed ületavad aurumise, kaltsium- ja magneesiumsoolad lahustuvad ja mullakiht on kergesti läbiuhutav. Nt moreenil paiknevad mullad.

Loe lisaks: Leostunud ja leetjad mullad

Leetumine tähendab, et mulla mineraalosast lagundatakse happelise mullavee toimel lihtsamaid ühendeid, mis kantakse allapoole ja mullast välja, nt Ca, Mg, Fe, K. seoses selle protsessiga suureneb mulla happesus ja tekib valkjas leete- ehk väljauhtehorisont. Sellised mullad on okasmetsavööndis.

Loe lisaks: Näivleetunud mullad

Leetunud ja leedemullad

Lessiveerumine on protsess, mille käigus uhutakse pindmisest horisondist välja väikesed tahked lagunemata osakesed, mis kanduvad sügavamale. Nii tekib savikas sisseuhtehorisont.

Savistumine on protsess kui peened osakesed kuhjuvad tekkekohas.

Gleistumine toimub veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas, mullamikroobid võtavad elutegevuseks vajaliku hapniku rauaühenditest. Tekivad sinakad ja rohekad gleimineraalid, nt Lääne-Eestis on madalatel aladel glei- ja gleistunud mullad. Tundraaladel on vähearenenud gei- ja turvasmullad.

Loe lisaks: Gleimullad

Ferralisatsioon esineb peamiselt ekvaatori läheduses, kus murenemiskoorik tekib keemilise murenemise tagajärjel. Mulla ülemises osas tekib raua- ja alumiiniumiühendeid sisaldav punakas kiht. Seda mulda iseloomustab orgaanilise aine väga kiire lagunemine ja mineraliseerumine. Ekvatoriaalses vööndis olevaid muldi nimetatakse punamuldadeks, selles ei ole huumuskihti. Ekvatoriaalse ja niiske troopika mullad on puna- ja kollamullad.

Loe lisaks; Punamullad

Lehtmetsavööndis paiknevad mullad on huumusrikkad ja neid nimetatakse pruunmuldadeks.

Kaltsifikatsioon areneb neis muldades, kus aurumine ja sademete hulk on tasakaalus. Huumuse akumuleerumise ja orgaanilise aine aeglase lagunemise tõttu (põuaperiood) arenevad mustmullad. Nt USA, Argentina, Ukrainas, kus huumushorisont võib ulatuda 2m sügavuseni. Need on väga head mullad teravilja jt taimede kasvatamiseks.

Loe lisaks: Mustmuld

Sooldumine toimub siis kui lähtekivim on suure soolasisaldusega ja aurumine suurem kui sademete hulk. Solontšakkidel on mulla pealmine pind soolakirmega, seal kasvavad soolalembesed taimed. Sooldunud muldi on poolkõrbetes ja kõrbetes, ka parasvöötme rohtlates. Neis muldades on vähe huumust, nimetatakse hallmuldadeks.

Loe lisaks: Sooldumine

Lammimullad kujunevad jõgede üleujutusaladele, suurvesi toob mullaviljakust tõstvaid setteid, nt Niilus. Jõeorud on väga head taimekasvatuseks, viinamarjaväljad, riisipõllud jne.

Soomullad on organogeense tekkega, sest vähe lagunenud turvastunud taimeosad ladestuvad mineraalsele pinnasele. Soomullaks nimetatakse muldasid turbahorisondi tüsedusega üle 30 cm. Kui turvast on õhema kihina, siis on tegemist turvastunud mullaga. Nt Pärnu madalikul.

Loe lisaks: Soomuld