Maailmamere elustik

Maailmameri hõlmab 71% maakera pindalast. Selle veepinna kohal toimuvad protsessid kujundavad Maa kliimat. Maailmameres kasvavad vetikad on tähtsaimad ja suurimad hapniku tootjad ja süsihappegaasi tarvitajad. Erineva temperatuuriga maailmamere osades on erinev loomastik. Vaalad ja hülged asustavad külmi meresid, soojadel aladel kasvavad korallid ja on kirevavärviline kalastik.

Milliste tingimustega on kohastunud veeorganismid?

Vee temperatuur pole ainuke, mis määrab organismide mitmekesisust. Oluline on ka merevee soolsus ja valguse intensiivsus.

Merevee soolsus

Merevee soolsus

Maailmameres on väga erinevaid piirkondi, mis sobivad erinevatele veeorganismidele. Suurema osa biosfääri elustikust moodustavad veeolendid. Elu tekkis vees ja arenes 3 miljardit aastat, enne kui esimesed organismid maale asusid. Veeloomad suudavad kasutada vees lahustunud hapnikku hingamiseks. Veeimetajad ja kalad liiguvad vees aktiivselt, kuid mikroskoopilised organismid hõljuvad passiivselt. Palju erinevaid loomi ja taimi elab merepõhja kinnitunult. Maailmameri jaguneb vertikaalselt ja horisontaalselt mitmeks vööndiks.

Korallide elurikkus

Korallide elurikkus

Pinnakiht on maailmameres valgusküllane ning selles alas elab kuni 90% ookeanide elustikest. Valgust on piisavalt saarte ja mandrite ümbruses madalamas mereosas. Vetikad vajavad kasvuks valgust, vetikaid söövad kalad, kalu hülged ja linnud. Paljudele organismidele sobivad eluks siirdealad mere ja maismaa vahel. Näiteks roostik ja rannaniit Eestis.

Rannaniit Matsalu lahe kaldal

Rannaniit Matsalu lahe kaldal

Sarnaselt liigirikkad on veel tõusu-mõõnavööndis asuv marš ja ekvaatori lähedastel aladel mangroovitihnikud.

Padur ehk marš

Padurannik ehk marš

Mangroovitihnik

Mangroovitihnik

Merepõhjas on suured veealused nn niidud vetikatest ja meriheinast, kus saavad kudeda kalad ja kasvada paljud vähilised.

Pikk merihein (Foto: Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut)

Pikk merihein (Foto: Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut)

Põhjale kinnituvad meriliiliad, korallid, käsnad, karbid. Neil loomadel on kaitsevärvus või kõvad kestad ning kõrvekarvad toidu hankimiseks.

Meriliilia

Meriliilia

Korall

Korall

Käsn

Käsn

Merikarp

Merikarp

Mudastel põhjadel elutsevad lestad, merisiilikud, meripurad ja teod. Polaaralade külmades vetes moodustavad pruunvetikad (lehtadru ) suuri veealuseid padrikuid, kus lehtadru võib kasvada kuni 60 pikkuseks.

Meripura

Meripura

Lehtadru

Lehtadru

Troopilistes ja ekvatoriaalsetes soojades meredes elab palju erinevaid koralliliike. Korallid moodustavad suuri kolooniaid ja vajavad eluks valgust, sest elavad sümbioosis vetikatega. Maailma suurimad korallide kolooniad asuvad Austraalia idarannikul (Suur Vallrahu), Kesk-Ameerika Belize rannikul, Hawaiil ja Punases meres.

Suur Vallrahu satelliidipildil

Suur Vallrahu satelliidipildil

Sealsed korallid

Suure Vallrahu korallid

Avameres on märksa ühetaolisemad tingimused kui võrrelda rannikumerega. Planktonile  kõige soodsamaks alaks on sooja ja külma hoovuse vete segunemine, külm vesi toob sügavusest uusi toitaineid. Planktonirikkus meelitab kohale kalaparved ja neis toituvad linnud-loomad. Avameres toituvad loomad peavad läbima pikki vahemaid, et piisavas koguses planktonit ja neist toituvad kalu kätte saada. Veeloomade keha on voolujooneline ja nii on vees liikumise takistus väiksem.

Plankton

Plankton

Süvaookean algab umbes 1000 m sügavuselt, kus on külm, pime ja vesi on peaaegu liikumatu. Seal elavad nende tingimustega (sealhulgas suur rõhk!) kohastunud organismid.

Vaata süvamere kalu: Weird fish Enamus neist toitub surnud orgaanilisest ainest ja neid nimetatakse saprofaagideks. Süvaookeanis elavad erilise kujuga seepiad, kaheksajalad ja meduusid, samuti mõned kalaliigid.

Õngitseja

Õngitseja

Lisamaterjal huvilistele

See artikkel on retsenseerimata.