Laamade liikumisel tekivad kivimites suured pinged, siis kui maakoort surutakse kokku või venitatakse välja. Kivimite väga kiire liikumine maakoores põhjustab lõhede teket ja maakoore võnkumist. Seismiliste lainete teke ja edasiliikumine maakoores on maavärin.
Tavaliselt asub kivimite liikumine sügaval ja lained ei ulatu maapinnani. Maavärina koldest alguse saanud liikumine levib ringikujuliste lainetena ning põhjustab kolde kohal olevas keskmes ehk epitsentris kõige rohkem purustusi.
Maavärinaid toimub maakeral pidevalt, kokku üle 100 000 aastas. Ööpäevas võib maavärinaid olla kuni 300 tk. Enamus neist on väga nõrgad, neid me ei taju, kuid seismograafid märgivad need võnked üles graafikutena. Maavärinate võimsust hinnatakse Richteri skaala järgi mangituudides (vabanenud energia hulga järgi) ja pallides purustuste järgi (Mercalli skaala).
Kõige tugevamaid maavärinaid esineb hiigelsuure ringina Vaikse ookeani rannikualadel ja ka Indoneesias, Himaalajas ja Vahemere ääres. Ookeanide rannikul võivad maavärinad põhjustada hiidlaineid ehk tsunamisid, mille purustav jõud on suurem kui maakoore liikumine.
Maavärinad esinevad laamade äärealadel.
