Leiulaine (mateerialaine, tõenäosuslaine) lainepikkus:

kus λ – mateerialaine lainepikkus (m), h = 6,62∙10^-34Js – Plancki konstant ja p =mv – keha liikumishulk (kg∙m∙s^-1), kus m – keha mass (kg), v – keha kiirus (m/s)

Määramatusseos:

kus ∆x – keha asukoha määramatus (m); ∆p=m∆v+v∆m – keha liikumishulga määramatus (kg∙m∙s^-1), kus m – keha mass, Δm – massi määramatus (kg), v – keha kiirus, Δv – kiiruse määramatus (m/s), h = 6,62∙10^-34Js – Plancki konstant (kasutatakse ka tähist ).

Kvandi energia:

kus E – kvandi energia (J); f – kiiratava valguse sagedus (Hz), h=6,62∙10^-34 Js – Plancki konstant, c=3∙10⁸ m/s – valguse kiirus vaakumis ja λ – valguse lainepikkus (m).

Välise fotoefekti võrrand:

kus Ef – footoni energia; Av – elektroni väljumistöö; Ek – (välja löödud) elektroni kineetiline energia – kõik J; ), h=6,62∙10^-34 Js – Plancki konstant, f – kvandi sagedus (Hz), m – elektroni mass (9,1∙10^-31kg), v – elektroni kiirus (m/s).

Tuuma valem:

kus X – tuuma keemiline tähis, Z – järjekorranumber (prootonite arv tuumas), A – massiarv (osakeste arv tuumas) – A = Z+N – kus N – neutronite arv tuumas.

Massidefekt:

kus Δm – massidefekt (kg), Z – tuuma järjekorranumber (prootonite arv tuumas), mp – prootoni mass (mp = 1,67262178 ∙ 10^-27kg ≈ 1,007u), N – neutronite arv tuumas, mn – neutroni mass (mn = 1,674927351∙ 10^-27kg ≈ 1,009u).

Tuuma seoseenergia:

kus Eseos – tuuma seoseenergia, Δm – massidefekt (kg), c=3∙10⁸ m/s – valguse kiirus vaakumis

Nihkereegel (α-lagunemine):

Kus X ja Y on keemiliste elementide isotoopide tuumad, A – massiarv, Z-järjekorranumber

Nihkereegel (β-lagunemine):

Kus X ja Y on keemiliste elementide isotoopide tuumad, A – massiarv, Z – järjekorranumber

Radioaktiivse lagunemise seadus:

kus N – lagunemata radioaktiivsete osakeste arv, τ – isotoobi poolestusaeg (s, lubatud kasutada ka min, h, d, yr – peab olema kooskõlas vaatlusaja ühikuga), N0 – tuumade arvu vaatluse alghetkel, Δt – vaatlusaeg (s, lubatud kasutada ka min, h, d, yr – peab olema kooskõlas poolestusaja ühikuga).