Kõik meeleelundid on närvisüsteemi osad. Erinevatel meeleelunditel on erineva ehitusega närvirakud (ehk neuronid) – ühed tajuvad temperatuuri muutust, teised valgust, kolmandad survet, neljandad mingit konkreetset maitset jne. Ometi on vaatamata jätkete pikkusele ja teistele erinevustele kõikidel närvirakkudel järgmised tunnused:
Neuron
- närvirakk (ehk neuron või neurotsüüt) on neurohormoone tootev närvikoerakk
- närvirakk võtab vastu elektrilisi signaale ehk närviimpulsse, muundab neid ning kannab edasi
- närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha (ehk soom ehk perikaarüon)
- närviraku on lühikesed jätked (ehk dendriidid), mis kannavad impulsse rakukeha suunas
- närvirakul on enamasti üks pikk jätke ehk neuriit (ehk akson), mis kannab signaale rakust välja
- närviraku keha on väga väike, läbimõõdult valdavalt 7…8 µm, ajukoores kuni 100 µm
- neuriidi läbimõõt on 0,1…2,0 µm, aga pikkus mõnes mikromeetrist kuni 1,5 meetrini
- aksonit ümbritsevad tugirakud (ehk Schwanni rakud), mis moodustavad müeliintupe
- akson koos seda ümbritsevate tugurakkudega moodustavad närvikiu
Fotosid närvirakkudest:
