NOODIKIRI
Muusika üleskirjutamiseks kasutatakse muusikalist märgisüsteemi, mida nimetatakse noodikirjaks.
Noodikirja põhielemendid on noodijoonestik, noodivõtmed ja noodid.
Nootide ülesmärkimiseks e noteerimiseks kasutatakse noodijoonestikku.
Esimene noodijoon tuli kasutusele X sajandil. See oli punane ja määras kindlaks FA- noodi.
XI sajandil jõuti nelja noodijooneni, mis olid värvilised.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Tundetarkus lastele. VIHA
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Hariliku murru kordamine
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
Protsendi rakendused igapäevaelus
Jäätmed pole kõigest prügi
Numbrilised seosed
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Õpime tähti. D-täht
Lahused
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Peastarvutamine I kooliastmele
Õpime tähti. B-täht
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Tänapäeval kasutusel olev noodijoonestik võeti kasutusele XIV sajandil. See koosneb viiest joonest ja nende vahel olevast neljast joonevahest. Nii jooni kui vahesid loendatakse alt üles.
Asukohast sõltuvalt võivad noodid asetseda joonestikul vastavalt (vt allolevat noodinäidet):
- näide nr.1 – joonel (1.joonel)
- näide nr.2 – vahes (2.vahes)
- näide nr.3 – alumise e 1. joone all
- näide nr.4 – ülemise e 5. joone kohal
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!