Geograafia infosüsteemid ehk GIS aitab ruumilisi andmeid mõista. See on suurepärane abivahend arvutis andmete töötlemisel ja info edastamisel, mida kasutatakse objektide, sündmuste, protsesside kaardistamiseks ja analüüsiks.

GIS-i toimimiseks vajalikud komponendid:

GIS sai alguse 1950.-60.aastatel USA-s või Kanadas keskkonna- ja sõjateaduses ning kartograafias. Tänu arvutit kasutusele tulekule on GIS laialt levinud ja kättesaadav ka eraisikutele. Peamine kasutusala on metsandus ja loodusressursside uurimine. GPS on asukoha määramise süsteem, mida saab kasutada maamõõtmisel ja kaardistamisel.

Kaugseire

GIS andmete kogumiseks on oluline roll kaugseirel. Selleks on vaja sensorit ja platvormi, nt lennuk ja sidesatelliit.

Aerolaserskannimise põhimõte:

Satelliitide abil skanneerimine:

See on kallis tehnoloogia, kuid võimaldab koheselt saada infot uuritavat ala kahjustamata. Kaugseire abil saab andmeid ohtlikest või ligipääsmatutest kohtadest, nt vulkaanipurse. Kaugseire andmeid kasutatakse arvutite abil GIS tarkavaraga töötamiseks, tõlgendamiseks ja kaartide koostamiseks.

Geoinfosüsteemide kasutamine

Kasutatakse nii globaalsete, kohalike kui individuaalsete ülesannete lahendamiseks. Kohalikud omavalitsused saavad ülevaate hoonetest, kuidas korraldada päästeteenistuse tööd, tänavate valgutust vms.

Kaardikihid:

GIS aitab planeerida linnakeskkonda ja jälgida muutusi looduskeskkonnas, nt reostuse liikumist. GIS aitab teha täpsemaid ja paremaid kaarte, mis tänapäeval on arvutikaardid ja kasutaja saab ise kihtide haaval infot ostida ja vajadusel ka lisada, teha endale vajalikke kaarte. GIS-tehnoloogia võimaldab teha koostööd riikide vahel ja areneb pidevalt, ei saa kunagi valmis.