Ørstedi ja Ampere’i katsed

Taani teadlane Hans Christian Ørsted (mõnikord kirjutatakse ka kui Oersted) uuris elektrivoolu ja püsimagneti (magnetnõela) vahelist vastastikmõju ning avastas 1820-del aastatel, et vooluga juhe mõjutab püsimagnetit ja vastupidi.

youtube_video

Vooluga juhe mõjutab püsimagnetit (magnetnõela)

youtube_video

Püsimagnet mõjutab vooluga juhet

Prantsuse teadlane André-Marie Ampère uuris samuti 1820-del aastatel vooluga juhtmete vahelist vastastikmõju ning avastas, et kui juhtmetes on samasuunalised elektrivoolud, siis juhtmed tõmbuvad teineteise poole, kui aga juhtmetes on vastassuunalised elektrivoolud, siis juhtmed tõukuvad teineteisest eemale.

youtube_video

Erisuunalised voolud tõukuvad

youtube_video

Samasuunalised voolud tõmbuvad

Ørsted’i ja Ampère’i katsed tõestasid, et püsimagnetite ja elektrivoolude vaheline vastastikmõju on samasuguse olemusega.

Ampere määras kindlaks ka vooluga juhtmete vahel vaakumis mõjuvate jõudude suuruse:

fuusika14

kus F – on vooluga juhtmele mõjuv jõud, I1 ja I– voolutugevused vastavalt esimeses ja teises juhis, l  – juhtmelõikude pikkused (NB! on võrdsed, kui juhtmed on eripikkused, loetakse pikkuseks nende kattuva osa pikkus), d – juhtmelõikude vaheline kaugus, K = 2·10-7 N/A2 on magnetiline konstant

Täpsuse huvides olgu siinkohal rõhutatud, et püsimagnet ja/või juhe (juhtmes olev elektrivool) ei mõjuta mitte teist juhet, vaid selles sisalduvat elektrivoolu