PINNAVORMID JA PINNAMOOD
Maakera pind pole tasane, mäed ja orud vahelduvad, on tasandikke ja väga sügavaid nõgusid ookeanide põhjas. Kogu maakoore pinda nimetatakse reljeefiks ehk pinnamoeks.
Vaata ka: Reljeef
Enda nägemisulatuses märkame maastikul erinevusi, liivaluidet, vulkaanikoonust, jõeorgu, küngast – need on üksikpinnavormid.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Hariliku murru kordamine
Peastarvutamine I kooliastmele
Aatomid ja molekulid
Õpime värve!
8. klassi matemaatika teooriavideod
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Õpime tähti. S-täht
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Liitmine 10 piires
MEISTERDA! Papist kevadlill
Õpime tähti. E-täht
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Vaata vulkaani: Vulkanism
Harilikult koonduvad mäed mäestikeks, künkad küngastikeks, orud moodustavad orustiku. Kõige suuremad pinnavormid on mandrid ja ookeaninõod.
Euroopa pinnamoe kaart:
Haanjas elades saab öelda, et pinnamood on künklik, Pärnu lähedal elades asume tasasel alal ehk madalikul. Pinnamoega peavad arvestama asulate ja teede ehitajad, põllumehed ja turismi arendajad. Vaata Eesti kõrgustikke:
Pinnamood mõjutab ilmastikku, taimestiku kujunemist, veekogude paiknemist ja muldade iseloomu. Isegi Eestis on kõrgustikel rohkem sademeid kui tasandikel.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!