PINNAVORMID JA PINNAMOOD
Maakera pind pole tasane, mäed ja orud vahelduvad, on tasandikke ja väga sügavaid nõgusid ookeanide põhjas. Kogu maakoore pinda nimetatakse reljeefiks ehk pinnamoeks.
Vaata ka: Reljeef
Enda nägemisulatuses märkame maastikul erinevusi, liivaluidet, vulkaanikoonust, jõeorgu, küngast – need on üksikpinnavormid.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Атомы и молекулы
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Rahvakalender lastele: MIHKLIPÄEV
Algebralised murrud
Õpime tähti. D-täht
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Liitmine 20 piires
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Õpime tähti. A-täht
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Õpime tähti. F-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Õpime tähti. Š-täht
Vaata vulkaani: Vulkanism
Harilikult koonduvad mäed mäestikeks, künkad küngastikeks, orud moodustavad orustiku. Kõige suuremad pinnavormid on mandrid ja ookeaninõod.
Euroopa pinnamoe kaart:
Haanjas elades saab öelda, et pinnamood on künklik, Pärnu lähedal elades asume tasasel alal ehk madalikul. Pinnamoega peavad arvestama asulate ja teede ehitajad, põllumehed ja turismi arendajad. Vaata Eesti kõrgustikke:
Pinnamood mõjutab ilmastikku, taimestiku kujunemist, veekogude paiknemist ja muldade iseloomu. Isegi Eestis on kõrgustikel rohkem sademeid kui tasandikel.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!


