PINNAVORMID JA PINNAMOOD
Maakera pind pole tasane, mäed ja orud vahelduvad, on tasandikke ja väga sügavaid nõgusid ookeanide põhjas. Kogu maakoore pinda nimetatakse reljeefiks ehk pinnamoeks.
Vaata ka: Reljeef
Enda nägemisulatuses märkame maastikul erinevusi, liivaluidet, vulkaanikoonust, jõeorgu, küngast – need on üksikpinnavormid.
Vaata vulkaani: Vulkanism
Harilikult koonduvad mäed mäestikeks, künkad küngastikeks, orud moodustavad orustiku. Kõige suuremad pinnavormid on mandrid ja ookeaninõod.
Euroopa pinnamoe kaart:
Haanjas elades saab öelda, et pinnamood on künklik, Pärnu lähedal elades asume tasasel alal ehk madalikul. Pinnamoega peavad arvestama asulate ja teede ehitajad, põllumehed ja turismi arendajad. Vaata Eesti kõrgustikke:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
8. klassi matemaatika teooriavideod
Häälikute pikkused
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Liitmine 20 piires
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Tasandilised kujundid
Ratsionaalavaldised
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Oksüdatsiooniaste
Pinnamood mõjutab ilmastikku, taimestiku kujunemist, veekogude paiknemist ja muldade iseloomu. Isegi Eestis on kõrgustikel rohkem sademeid kui tasandikel.