Põllumajanduslik tootmine eri loodusoludes, agroklimaatilised vöötmed
Arktilises kliimas on põllumajandusega võimatu tegeleda, sest pole taimekasvuks sobivaid tingimusi.
Lähisarktilise kliimaga aladel karjatatakse tundraaladel põhjapõtru, maapind on sügavalt külmunud. Mõnes paigas siiski saab tegeleda odrakasvatusega, katmikalal kasvatatakse rediseid, seda nimetatakse koldeliseks põllumajanduseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Ratsionaalavaldised
Tutvus keemiaga
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Silbitamine algklassidele
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Атомы и молекулы
Растворы
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Harjuta eesti keelt A2-B1
Peastarvutamine eelkoolile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Parasvöötmes on põllumajanduslikku maad kõige rohkem, 500 miljonit ha põllumaad ja 700 mln ha rohumaad, millest enamus paikneb põhjapoolkeral, sest siin on maismaad rohkem kui lõunapoolkeral. Oksametsavööndis on haritavat maad vähe, enamus paikneb lehtmetsa- ja rohtlavööndis. Siin kasvatatakse peamiselt teravilju, kartulit, köögivilju ja söödajuurvilja. Saaki saadakse kord aastas, selle kasvatamine on kulukas ja varude hoidmine kallis.
Lähistroopiline kliimavööde on keeruliste klimaatiliste tingimustega: temperatuur ja sademete hulk muutub aastas suures ulatuses. Mandrite läänealadel tegeletakse viinamarjade, tsitruseliste ja oliivide kasvatamisega, sisealadel, kus on kuiv, aga puuvilla kasvatamisega. Mandrite idaaladel, kus on mussoonkliima, saadakse 2-3 saaki aastas ning kasvatatakse riisi, teepõõsast, maisi, nisu, tubakat.
Troopilises vöötmes on pilvi väga vähe, päikesekiirguse aastasumma on kuni 11 000 kraadi. Ööpäevas kõigub temperatuur kuni 25 kraadi, sademeid on vähe, 50 kuni 200 mm aastas. Kasvatatakse datlipalmi, kohvipuu, suhkruroogu, kasutades kunstlikku niisutust.
Kõrbetes elavad rändkarjakasvatajad ehk nomaadid kaameleid kasvatades.
Põllumajandusega saab tegeleda oaasides (arbuus, kõrvits, melon, datlipalm).
Lähisekvatoriaalses vöötmes on temperatuur aasta läbi kõrge ja ühtlane. Mandrite idarannikul sajab rohkesti passaatide mõjul, mida kaugemale rannikust, seda kuivemaks kliima muutub. Kasvatatakse hirssi, maapähklit, puuvilla ja riisi.
Savannikarjamaadel kasvatatakse veiseid.
Ekvatoriaalses kliimavöötmes on õhk väga kuum ja niiske. Õhutemperatuur kõigub nii ööpäevas kui aastas ainult paar kraadi. Mullad on kiire lagunemise ja tugeva vihma tõttu huumusvaesed. Põllumaad on vähe ja see on istanduste all, kus kasvatatakse kakao-, kautšuki-, kohvipuid, õlipalme jt monokultuure.