Soojushulk keha soojenemisel ja jahtumisel
Soojusenergia hulka, mille keha soojusülekandel saab või kaotab, nimetatakse soojushulgaks.
Kui keha saab soojust ehk tema siseenergia suureneb, siis loetakse soojushulk positiivseks. Kui keha soojusülekandel annab soojust ära ehk tema siseenergia väheneb, siis loetakse soojushulk negatiivseks.
Olukorras, kus keha aine olek ei muutu, on keha poolt saadav/ära antav soojushulk on võrdeline keha massiga ning temperatuuri muuduga ning sõltub materjalist.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Tutvus keemiaga
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Haridustreff 2023 loengud
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
Hariliku murru kordamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Lahutamine 20 piires
Numbrilised seosed
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Õpime tähti. F-täht
kus Q – soojushulk, mõõdetuna džaulides (1J), m – keha mass, mõõdetuna kilogrammides (1kg) ning Δt = t2 – t1 – temperatuuri muutus (t2 ja t1 on soojusülekande käigus soojenenud/jahtunud keha vastavalt lõpp- ja algtemperatuurid) – kõiki temperatuure mõõdetakse kraadides (1°), c – on keha materjali iseloomustav erisoojus.
Erisoojus iseloomustab soojushulka, mis on tarvis 1 kilogrammile ainele, et tema temperatuur suureneks 1°C võrra – sama suur soojushulk vabaneb kui 1 kg aine temperatuur langeb 1°C võrra.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
