Soojushulk keha soojenemisel ja jahtumisel
Soojusenergia hulka, mille keha soojusülekandel saab või kaotab, nimetatakse soojushulgaks.
Kui keha saab soojust ehk tema siseenergia suureneb, siis loetakse soojushulk positiivseks. Kui keha soojusülekandel annab soojust ära ehk tema siseenergia väheneb, siis loetakse soojushulk negatiivseks.
Olukorras, kus keha aine olek ei muutu, on keha poolt saadav/ära antav soojushulk on võrdeline keha massiga ning temperatuuri muuduga ning sõltub materjalist.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Kirjeldav statistika
Funktsioonid ja nende graafikud
Õpime tähti. N-täht
Protsendid põhikooli matemaatikas
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Kirjalik liitmine
Peastarvutamine eelkoolile
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Häälikute pikkused
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Minu keel, minu maailm. Minu ühiskond
Õpime värve!
Õpime tähti. V-täht
Растворы
kus Q – soojushulk, mõõdetuna džaulides (1J), m – keha mass, mõõdetuna kilogrammides (1kg) ning Δt = t2 – t1 – temperatuuri muutus (t2 ja t1 on soojusülekande käigus soojenenud/jahtunud keha vastavalt lõpp- ja algtemperatuurid) – kõiki temperatuure mõõdetakse kraadides (1°), c – on keha materjali iseloomustav erisoojus.
Erisoojus iseloomustab soojushulka, mis on tarvis 1 kilogrammile ainele, et tema temperatuur suureneks 1°C võrra – sama suur soojushulk vabaneb kui 1 kg aine temperatuur langeb 1°C võrra.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
