Stabiliseeriv valik
Stabiliseeriva valiku korral liigid säilivad, kohastumused (Kohastumus on eluri anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi) süvenevad.
Kindlasti säilivad stabiliseeriva valiku korral eluolulised protsessid (fotosüntees, rakuhingamine, valgusüntees jms), kuna põhilises osas on keskkond muutumatu.
Stabiliseeriva valiku korral kaovad ajapikku äärmuslike tunnustega liigid. Järgnevatel joonistel on näidistunnusena kasutatud liblika tiivavärvust. Päranduvad tunnused ei pruugi aga fenotüübis avalduda. Näiteks täiskasvanud inimesel piimasuhkru seedimist võimaldav ensüüm laktaas on tekkinud umbes 10 tuhande aasta eest, ent kõik inimesed ei talu tänapäevalgi laktoosi.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Lahused
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Liitmine 10 piires
Kirjalik liitmine
Numbrilised seosed
Stabiliseeriva valiku heaks näiteks on senini säilinud «elusad fossiilid» nagu hõlmikpuu, latimeeria, odasaba, puukujulised sõnajalad, krokodillilised.