Tööstuse areng ja roll majanduses on tänapäeval vähenenud, üha enam inimesi töötab teeninduses.

Kuid tööstus on otseselt seotud teenindusega. Disainerid jt töötavad välja uusi tehnoloogiaid ja tooteid. Tänapäeval töötab tööstuses 10-20% hõivatud tööjõust, suurim on see arv Tšehhis (27%) ja väikseim Luxemburgis – 5%. Manchesterist Milanoni on kujunenud tööstuspiirkond juba ammu, need on nn kivisöe põhjal tekkinud tööstuslinnad. Siia alla kuuluvad metallurgia-, auto- ja keemiatööstusega tegelevad tehased, mis moodustavad Euroopa tööstuse tuumikala.

Tööstusharud on riigiti erinevad, suur osakaal on töötleval tööstusel, nt toiduainetööstus. Arenenud riikides on tähtsal kohal masina- ja keemiatööstus, nt UK, Saksamaa, Itaalia, Rootsi, Prantsusmaa. Euroopas oli 2011.a. 210 autotehast kokku 17 riigis, nt BMW, Opel, Volvo, Fiat, Volkswagen. Kergetööstus on oma juhtpositsiooni kaotanud.

Eesti tööstuses töötab üle 100 000 inimese. Tähtsaim haru on masinatööstus, Jüris asub maailma suurim tuulegeneraatorite tootmine, Norma valmistab turvarihmasid, laevaehitus Loksal ja Saaremaal. Teisel kohal on puidu- paberi- ja mööblitööstus. Kokkupandavad palkmajad on kuulsad Norras, Saksamaal ja Jaapanis. Keemiatööstus põhineb põlevkivil, Kundas on tsemendivabrik, Kehras paberivabrik.

Väliskaubandus

Eesti on väike riik, vähe kapitali ja tööjõudu, me ei suuda kõike vajaminevat ise toota. Samuti on siseturg väike, kõike toodetut ei suuda ära tarbida. Meil mittetoodetavaid kaupu tuleb sisse vedada ehk importida, ülejääke me veame välja ehk ekspordime. Peale kaupade eksporditakse ka teenuseid. Euroopas omavahelist kaubandust soosib ühine siseturg ja käibel olev valuuta:

Enne II MS oli Eesti põllumajandusmaa, eksporditi sealiha ja võid, Saksamaale ja Inglismaale. NSVL ajal läks 90% toodangust Venemaale. Praegu tegeleme kaubandussuhetega Põhjamaades ja EL maades. Kõige rohkem müüme välismaale elektroonikaseadmeid, elektriseadmeid, keemiatooteid, kergetööstustooteid.