Universumi struktuur
Universum tähendab ladina keeles „kõiksust“ või „kõike mis üldse olemas on“. Väga pikka aega oletati, et Universum on homogeenne – see tähendab tähed ja galaktikad täidavad Universumis kõikides suundades ning kõikides mastaapides suhteliselt ühtlaselt.
XX sajandi keskel näitasid George Abell ja Fritz Zwicky, et galaktikad ei paikne sugugi ühtlaselt, vaid on koondunud parvedesse. Tekkis küsimus, et ka Universumis leidub galaktikaparvedest veelgi suuremaid struktuure – nii nimetatud superparvi.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Häälikute pikkused
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Tundetarkus lastele. HIRM
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Õpime tähti. Ü-täht
Õpime tähti. A-täht
Rahvakalender lastele: VOLBRIPÄEV
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Tundetarkus lastele. RÕÕM
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
MEISTERDA! Jõulupuu laua kaunistamiseks
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Galaktikaparvede asetust analüüsides jõudis teadlaste rühm, mida juhtis Jaan Einasto ning kuhu kuulusid veel Mihkel Jõeveer ja Erik Tago järeldusele, et galaktikaparved asuvad ruumis ahelatena, mille vahele jäävad hiiglaslike mõõtmetega tühikud, mille läbimõõt ulatub sadadesse megaparsekitesse (106pc).
Universumi taolist ehitust on hakatud kutsuma kärgstruktuuriks – galaktikaparved moodustavad nagu vaha mesilase kärjekannudes seinad, mee rollis on aga peaaegu ideaalne vaakum – see tähendab seal ei ole aineosakesi, tähtedest ja galaktikatest rääkimata.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
