Valgus ja värvid
Isaac Newton lasi valgel valgusel langeda klaasprismale ning avastas, et peale prisma läbimist muutub valgus värviliseks. Kui aga prismale suunata värvilise valguse vihk, siis muutub see peale prisma läbimist uuesti valgeks. Katsest tegi Newton järelduse, et valge valgus on liitvalgus see tähendab, et ta koosneb värvilistest valgustest.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Rahvakalender lastele: MIHKLIPÄEV
Õpime tähti. M-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Tundetarkus lastele. KURBUS
Väike funktsiooniamps
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Ioonid
Minu keel, minu maailm. Minu keha ja tervis
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Lahused
Rahvakalender lastele: HINGEDEPÄEV
Rahvakalender lastele: VOLBRIPÄEV
Õpime tähti. J-täht
Valguse lõhustumisel spektriks on värvid alati kindlas järjekorras: (alates ülemisest) punane, oranž, kollane, roheline, helesinine, sinine (indigo) ja violetne.
Värvide järjekorda spektris aitab meeles pidada naljakas lause – Peetri Onu Käib Reedeti Harilikult Saunas Vihtlemas (võrdle värvide järjekorra esitähti ja lauses sisalduvate sõnade algustähti!).
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!

