Valgus ja värvid
Isaac Newton lasi valgel valgusel langeda klaasprismale ning avastas, et peale prisma läbimist muutub valgus värviliseks. Kui aga prismale suunata värvilise valguse vihk, siis muutub see peale prisma läbimist uuesti valgeks. Katsest tegi Newton järelduse, et valge valgus on liitvalgus see tähendab, et ta koosneb värvilistest valgustest.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Rahvakalender lastele: VOLBRIPÄEV
Algebralised murrud
xy-koordinaatsüsteem
Õpime tähti. V-täht
Õpime tähti. K-täht
Funktsioonide graafikud
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Liitmine ja lahutamine 10 piires
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. P-täht
Tutvus keemiaga
Hariliku murru kordamine
Valguse lõhustumisel spektriks on värvid alati kindlas järjekorras: (alates ülemisest) punane, oranž, kollane, roheline, helesinine, sinine (indigo) ja violetne.
Värvide järjekorda spektris aitab meeles pidada naljakas lause – Peetri Onu Käib Reedeti Harilikult Saunas Vihtlemas (võrdle värvide järjekorra esitähti ja lauses sisalduvate sõnade algustähti!).
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!

