Maavärinad
Maavärina kolle, kese, pikilained, ristlained, epitsenter, seismilised lained.
Maavärinad on suurimad hävingut põhjustavad loodusnähtused. Maavärin on maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine (vappumine), millega võib kaasneda kõmin. Tugeva maavärina puhul purunevad hooned ja rajatised, maapinda tekivad lõhed, merel esinevad hiidlained. Maavärinaid põhjustavad enamasti maakoorelaamade liikumisel tekkivad pinged, mis aeg-ajalt kutsuvad esile maakooreplokkide omavahelisi nihkeid ja ning vallandavad hiigelenergia. Maavärinad on sageli seotud vulkaanipursetega, eriti plahvatuspursetega. Nõrgemaid, piiratud levikuga maavärinaid võivad põhjustada varingud maa-alustes koobastes või laviinid. Tehismaavärinaid kutsuvad esile lõhketööd kaevandustes ja karjäärides, tuumakatsetused, õppepommitamised.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. D-täht
Liitmine 10 piires
Häälikute pikkused
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Tundetarkus lastele. HIRM
Lahutamine 20 piires
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Protsendid põhikooli matemaatikas
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. V-täht
Segame värve!
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Kõik tugevamad ja ohtlikumad maavärinad on seotud tektooniliselt ja vulkaaniliselt aktiivsete maakoorelaamade servadega. Eriti just laamade põrkeservadega, kus vastakuti liikuvad laamad tekitavad maakoorekihtide deformatsioone – kurde, nihkeid ja murranguid.
Loe lisaks:
Litosfääri laamade servadel toimuvad kokkupõrgete ja nihete tulemusel lisaks vulkanismile ka maavärinad. Laamaplokkide liikumine tekitab jäigas maakoores pingeid, mis vabanevad seismiliste lainetena:
Mida kiiremini maakoore võnkumised levivad, seda suurema purustusjõuga on maavärinad. Need esinevad Vaikse ookeani rannikul ja Himaalajast kuni Vahemeremaadeni.
Maavärinate tugevuse mõõtmine toimub seismograafidega, tugevust mõõdetakse pallides (nn Mercalli skaala) ja võimsust magnituudides Richteri skaala järgi. Seismograaf:
Maavärinate piirkondades on vaatlusjaamad ehk seismoloogiajaamad vastava aparatuuriga. Seal tegeletakse maavärinate leviku ja tekke uurimise ning hoiatuste koostamisega. Seismoloogiajaam Idahos:
Tsunamid ehk hiidlained tekivad kui maavärinad on toimunud ookeani põhjas ja panevad liikuma suured veemassid. Kaldale ehk rannikule jõudes võivad veemassid purustada ja valguda suurele alale.
Jaapanis on tsunamihoiatused ja käitumine tsunami ajal iga kooli õppeprogrammis.
Tsunami skeem:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
