Mahtuvus
Kehade võime “siduda” endaga laengut on väga erinev – ühte kehasse “mahub” rohkem laengut kui teise. Rangemalt võttes on mahtuvuse puhul tegemist alati (vähemalt) kahe keha vahelise mahtuvusega
Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib nende kehade vahele ühikuline pinge.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Jäätmed pole kõigest prügi
Õpime tähti. R-täht
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Õpime tähti. B-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Hariliku murru kordamine
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Kirjalik lahutamine
Väike protsendiamps
Peastarvutamine I kooliastmele
Õpime tähti. S-täht
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
(Kahe keha vaheline) Elektrimahtuvus on arvutatav valemist:
kus C – kahe keha vaheline elektrimahtuvus, q – (ühelt kehalt teisele viidud) laengu suurus, U – (laengu üleminekust) kehade vahel tekkinud pinge (muutus).
Mahtuvuse ühikuks on farad (1F):
Plaatkondensaatori mahtuvus sõltub plaatide pindalast, nende vahelisest kaugusest ning plaate eraldava dielektrilise keskkonna omadustest:
kus C – kondensaatori mahtuvus; ε – plaatide vahelise keskkonna dielektriline läbitavus; S – plaatide aktiivse (ehk kattuva) osa pindala; d – plaatide vaheline kaugus ning ε0=8,85∙10-12 F/m – elektriline konstant, mis on seotud kulonilise konstandiga 
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
