Mahtuvus
Kehade võime “siduda” endaga laengut on väga erinev – ühte kehasse “mahub” rohkem laengut kui teise. Rangemalt võttes on mahtuvuse puhul tegemist alati (vähemalt) kahe keha vahelise mahtuvusega
Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib nende kehade vahele ühikuline pinge.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Атомы и молекулы
Õpime tähti. M-täht
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Õpime värve!
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Õpime tähti. I-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
Oksüdatsiooniaste
8. klassi matemaatika teooriavideod
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Õpime tähti. R-täht
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
(Kahe keha vaheline) Elektrimahtuvus on arvutatav valemist:
kus C – kahe keha vaheline elektrimahtuvus, q – (ühelt kehalt teisele viidud) laengu suurus, U – (laengu üleminekust) kehade vahel tekkinud pinge (muutus).
Mahtuvuse ühikuks on farad (1F):
Plaatkondensaatori mahtuvus sõltub plaatide pindalast, nende vahelisest kaugusest ning plaate eraldava dielektrilise keskkonna omadustest:
kus C – kondensaatori mahtuvus; ε – plaatide vahelise keskkonna dielektriline läbitavus; S – plaatide aktiivse (ehk kattuva) osa pindala; d – plaatide vaheline kaugus ning ε0=8,85∙10-12 F/m – elektriline konstant, mis on seotud kulonilise konstandiga 
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
