Mõõtemääramatus. Usaldusnivoo

Mõõtemääramatus on (väga) paljude mõõtmiste mõõtevigadest statistiliste meetoditega saadud suurus, mis iseloomustab tõenäosuslikult mõõtesuuruse võimalike väärtuste vahemikku. Mõõte­mää­ra­matus on alati suurem kui mõõtmisega kaasnev mõõteviga. Seega, võttes arvesse mõõte­määra­ma­tust Δx ja mõõdetud väärtust x0 , asub mõõdetava suuruse tegelik väärtus vahemikus

10

ehk

11

Tõenäosust, et ükski mõõteviga ei ületa konkreetset mõõtemääramatuse väärtust, nimetatakse mõõtemääramatuse usaldatavuseks ehk usaldusnivooks. Kui soovime, et usaldusnivoo oleks 100% see tähendab et ühelgi mõõtmisel tehtav viga ei ületaks määrmatust, peame valima mõõte­määra­matusele väga suure väärtuse. Tavaliselt esitatakse mõõtmised usaldusnivooga 68%, eriti suurt täpsust nõudvad mõõtmised aga usaldatavusega 95%.

Kui kordusmõõtmisi tehes saame kogu aeg veidi erinevaid tulemusi, mis varasematega täpselt kokku ei lange, on tegemist A-tüüpi määramatusega ehk juhusliku veaga. Juhusliku vea vähendamiseks tuleb mõõtmisi korrata võimalikult palju kordi.

Kui kordusmõõtmised annavad alati sama tulemuse, ei saa määramatust hinnata kordusmõõtmisi tehes. Sellisel juhul on tegemist B-tüüpi määramatusega ehk süstemaatilise veaga. B-tüüpi määramatus saadakse muudest allikatest pärineva info põhjal,  näiteks kasutades mõõteriista tootja poolt antud mõõteriista täpsuse hinnangut. Süstemaatilise vea vähendamiseks tuleb kasutada suurema täpsusklassiga mõõteriistu.

"Loe ja harjuta" kategoorias olevad artiklid on retsenseerimata.

Õpikud