NOODIPIKKUSED
Noodipikkust ehk noodivältust määratakse löökides.
Vältusmärgid on erineva kujuga noodid, mida nimetatakse põhivältusteks:
- tervenoot on seest tühja noodipeaga ja ilma noodivarreta,
- poolnoot on seest tühja noodipeaga ja noodivarrega,
- veerandnoot on seest täidetud noodipeaga ja noodivarrega,
- kaheksandiknoot (1/8) on seest täidetud noodipeaga, noodivarrega ning noodilipuga,
- kuueteistkümnendiknoot (1/16) on sarnane kaheksandiknoodile, kuid kahe noodilipuga.
Need vältused ei tähista nootide absoluutset pikkust vaid nende omavahelisi suhteid.
Kõik vältuslikult järjestatud põhivältused on oma naabrist kaks korda lühemad või pikemad ehk naabrite suhe teineteisesse on 2:1. See tähendab, et tervenoot jaguneb kaheks poolnoodiks, poolnoot omakorda kaheks veerandnoodiks, veerandnoot aga kaheks kaheksandiknoodiks jne.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. Ü-täht
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Ratsionaalavaldised
Õpime tähti. V-täht
Tundetarkus lastele. VIHA
Õpime tähti. J-täht
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Õpime tähti. Ä-täht.
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
MEISTERDA! Papist kevadlill
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Tutvus keemiaga
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Lühikesed põhivältused ühendatakse sidejoon(te)ga kokku ja seda nimetatakse grupeerimiseks. Kaheksandiknoote grupeeritakse ühe sidejoonega, kuueteistkümnendiknoote aga kahe sidejoonega. Vältuste grupeerimiseks vajalike sidejoonte arv võrdub vastavate vältuse noodilippude arvuga.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
