8. klassAjalugu

Ajaloo õpik 8. klassile. Uusaeg. II osa

Ajalised raamid

Uusaja mõistel on laiem ja kitsam tähendus. Uusaeg laiemas tähenduses on ajalooperiood, mis algas 15.–16. sajandil aset leidnud suurte muutustega ning lõppes 20. sajandi alguses. Kui üheks levinumaks uusaja algust tähistavaks sündmuseks on peetud Kolumbuse merereisi Ameerikasse 1492. aastal, siis uusaja lõpuks loetakse tavaliselt 1914. aastal alanud Esimest maailmasõda. Uusaeg laiemas tähenduses jaguneb omakorda varauusajaks ning uusajaks selle mõiste kitsamas tähenduses. Kui varauusaeg hõlmab laias laastus ajavahemikku 1500–1800, siis uusaeg aastaid 1800–1914. Varauusaja ning uusaja vahelise kokkuleppelise piirina on kasutusel ka kindlaid sündmusi tähistavad aastaarvud, nagu näiteks 1789, mil algas Prantsuse revolutsioon, või 1815, mil Napoleon lõplikult võimu kaotas.

Uusaja ajajoon

Kitsamas tähenduses hõlmab uusaeg aastaid 1800–1914.
1814-1815 Viini kongress
1816/1819 pärisorjuse kaotamine Eestimaal ja Liivimaal
1848. a revolutsioonid
1853-1856 Krimmi sõda
1857 ilmuma hakkab Perno Postimees
1861-1865 USA kodusõda
1869 esimene Eesti üldlaulupidu
1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine
1884-1885 Berliini konverents
1905. a revolutsioon Venemaal
1914 Esimese maailmasõja algus

Küsimused ja ülesanded

Selgita mõiste uusaeg laiemat ja kitsamat tähendust.

Logi sisse

Vastus salvestatud!