Parasvöötme sega- ja lehtmets

SEGA- JA LEHTMETSAD

Sademed lehtmetsades

Sega- ja lehtmetsad asuvad peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas Suur Järvistu ümbruses, Hiinas Suur-Hiina tasandikul ja vähemal määral ka Uus-Meremaal.

Taimestik on tuntud selle poolest, et mets värvub sügisel hästi kirevaks: haavad on kuldkollased

Lehtmetsavööndis kasvavad tamm, pöök, valgepöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu. Euroopa lehtmetsad tekkisid alles pärast jääaega 10 000 a.t. need on liigivaesemad kui Põhja-Ameerika või Ida-Aasia metsad. Lehtmetsad on liigirikkad ja siin kasvavad taimed rinnetena, kokku 5 tasemel (sammaltaimed, rohttaimed, põõsad, madalamad puud ja kõrgemakasvulised puud). Eesti lehtmetsade näidiseks on Mihkli tammik (Tammikud) Läänemaal ja Poruni ürgmets Narva jõe lähistel. Kuna leht- ja segamets kasvab viljakal mullal, siis on inimtegevus neid palju mõjutanud, need alad on haritud põldudeks. Metsa mahavõtmise järel võib alast saada ka karjamaa või puurinde vähese harvendamise korral ka puisniit. Mõisted.

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Lehtmetsavööndis on toitaineterikkad mullad, mida nimetatakse pruunmuldadeks – pruunmullad. Sügisel ladestuv varis hakkab kevadel lagunema pärast talvist puhkepausi.

Loomadest on tüüpilisemad seemnetest, pähklitest, tõrudest toitujad või kõigesööjad. Kiskjaid ja jahiloomi on intensiivse küttimise tõttu väheks jäänud. Linnud aitavad puude viljadel levida.

Parasvöötme metsavööndi merelise kliimaga osa on väga soodne inimeste elupaigana. Soe ja niiske suvi, pehme talv, viljakad mullad ja metsade rohkus soodustab tihedat asustust. Tasandikud on soodsad põllumajanduseks, siin kasvatatakse nisu, rukist, otra, kartulit, rapsi, maisi ja suhkrupeeti. Orgudes kasvatatakse viinamarju, rannikul tegeldakse kalandusega. Laugenõlvalised vanad madalad mäed on rikkad maavarade poolest, nt kivisüsi ja rauamaak. Praegu on kõige olulisemad Põhjamere nõos leiduvad nafta ja gaas. Töötlev tööstus ja kõrgtehnoloogiline tootmine on siin domineerivad. Metsavööndis on pikka aega tegeldud karjakasvatusega, sellega seoses on kujunenud inimtekkeline maastik ja taimekattetüübina niidud. Viimsed püsivad ainult inimese tegevuse tõttu, kasutamata alad metsastuvad uuesti.

Pildid: