Põhjavee kasutamine, reostumine ja kaitse
Joomiseks saab inimene kasutada suhteliselt kergesti kättesaadavat magedat vett.
Selleks saab kasutada jõgede, järvede või põhjavett, mida eelnevalt uuritakse ja vajadusel puhastatakse.
Aasta jooksul kasutab inimkond 0,003% planeedi magevee hulgast, parasvöötmes pole veeprobleeme.
Kesk-Aasias on veekriis, kahe suure jõe Amu-Darja ja Sõr-Darja vee liigne kasutamine põldude niisutamiseks, et puuvilla kasvatada, on Araali merd vähendanud kolmandikuni esialgsest pindalast.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Атомы и молекулы
Tundetarkus lastele. VIHA
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Silbitamine algklassidele
Rahvakalender lastele: VOLBRIPÄEV
Ioonid
I ja J-i õigekiri
Algebralised murrud
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Õpime tähti. R-täht
Funktsioonid ja nende graafikud
Õpime tähti. I-täht
Oksüdatsiooniaste
Растворы
Põldude niisutamine:
Pinnas on sooldunud ja sisaldab hulgaliselt pestitsiide, mis tuulega kanduvad kaugele. Saastunud mage vesi puhastub looduslikul teel väga aeglaselt. Atmosfääris olev veeaur uueneb kiiresti, umbes 6-10 päevaga, jõgede-järvede vesi uueneb u 16 aastaga, põhjavesi läbib ühe tsükli u 1400 aastaga.
Pinnavee kasutamist takistab asjaolu, et see võib olla saastunud ja puhastamine on kallis. Põhjavee kvaliteet on tavaliselt nii hea, et seda saab kohe joomiseks kasutada. Kahjulik on suur fluori jt keemiliste elementide sisaldus.
Paljudes paikades, nt Hiinas, Indias, Vietnamis, mõnedes USA regioonides jm., on vee arseenisisaldus lubatust kümneid või sadu kordi suurem ning joogivesi põhjustab seal spetsiifilisi haigusi (nn mustjalg), mitmesuguseid nahahaigusi, vähktõvevorme jm. Põhjavee aeglase uuenemise tõttu tekib oht, et seda kasutatakse kiiremini kui selle varud taastuda jõuavad, eriti kriitiline on olukord Indias.
Magevee tarbimine jaotatakse kolmeks:
- Põllumajanduses läheb mageveest 90% niisutuseks
- Tööstus kasutab 7% veevarudest
- Igapäevaelus kasutab inimene u 3% mageveest
Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes.
Loe lisaks:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!











