Põllumajandus Eestis ja Euroopas

Põllumajandus jaguneb: taimekasvatus ja loomakasvatus, Eestis on selles valdkonnas hõivatud 4,7% elanikkonnast ehk umbes 30 000 inimest. Poolas on 10% ja Rumeenias koguni 30% elanikest tegelevad põllumajandusega.

Põllumajanduse koht kogu majanduse struktuuris. Tööstuslikult arenenumates riikides töötab tänapäeval põllumajanduses 2-4% hõivatuist.

Põllumajanduses hõivatute osatähtsus Euroopa riikides  2014. aastal:

europe_agriculture_employment2

1920.a. see nii ei olnud, 70% hõivatuist töötas põllumajanduses, nt Poola, Läti, Soome. Tehnoloogia arengu ja sordi-, tõuaretuse edusammude tõttu vajatakse vähe inimesi põllumajanduses.

Robotlaudas toidetakse loomi traktori ja traktoristita

Robotlaudas toidetakse loomi traktori ja traktoristita

Eesti põllumajanduse areng on seotud naaberriikidega, enne 1990.a. olid peamised põllumajandussaaduste tarbijad Moskva ja Leningrad (Sankt-Peterburg). Üleminekuaastatel oli väga raske toota ja müüa põllumajandussaadusi. Pärast liitumist Euroopa Liiduga avanesid teised turud ja saabusid toetused põllumajanduse arendamiseks. PRIA toetused eesti hobusele jne.

Taimekasvatus Eestis on keeruline seoses heitlike ilmadega: hilised/varased öökülmad, liiga kuiv või sademeterikas suvi, jne. Viimsed ikaldusaastad olid 1988.a. ja 1999.a. Jõudsasti suureneb rapsi kasvatamine, linakasvatus on peaaegu välja surnud. Tavaliselt kasvatatakse otra, kaera, rukist ja nisu.

Keskmised teraviljasaagid Eestis

Keskmised teraviljasaagid Eestis

Marja- ja puuviljaaedade pindala on samuti vähenenud, raske on konkureerida lõunapoolsete riikide toodanguga. 50% kasvupindadest on teraviljade all. Kliima sobib kartulikasvatuseks ja loomasööda tootmiseks, 30% kasvupinnast on külvatud heintaimede all.

Loomakasvatuses suund on piimakarjale, kasvatatakse ka sigu ja lambaid. Harjumaal toodetakse 90% linnulihast Lool asuvas nn linnuvabrikus. Peetakse eksootilisi loomi, nt jaanalinnud (Muhu Nautse talu), šoti mägiveised, vutid. Kõige rohkem on põllumajandus arenenud Viljandi-, Järva-, Tartu- ja Jõgevamaal. Eestis on umbes 6500 hobust, ratsutamiseks ja lemmikloomana. Karusloomades kasvatatakse rebaseid (sini- ja hõbe-) ning minke.

Euroopa põllumajanduses on mõnes riigis ülekaalus taimekasvatus, teises loomakasvatus. Nt. Saksamaa toodab enim sealiha, Itaalia viinamarju ja tomateid, Hispaania oliive, Poola õunu, Venemaa suhkrupeeti, nisu ja rukist, Ukraina maisi, Prantsusmaa veiseliha. Põllumajandussaadused Euroopa riikides. Toidu säilimiseks ja tarbijani vedamiseks kasutatakse säilitusaineid ja varast korjamist, enne täisküpsust. Seetõttu on soovitav süüa kodumaiseid puu- ja köögivilju, mida ei töödelda säilitusainetega ning ei kulutata palju fossiilkütuseid toodete transpordiks. Põllumajandus vajab palju kapitali ning seetõttu on välja töötatud euroopa liidu ühtne põllumajanduspoliitika. Rahastus toetab maapiirkondade arengut ja kvaliteetsete toiduainete tootmist.

See artikkel on retsenseerimata.