Rahvaarv muutub pidevalt sündide ja surmade ning rände tõttu. Kui sünnib rohkem kui sureb, siis on iive positiivne. Vastupidisel juhul on iive negatiivne. Eestis on negatiivne iive, meie rahvaarv väheneb.

Sündimust mõjutab naiste haridus ja positsioon ühiskonnas. Vähem arenenud riikides sünnib keskmisel 5 last naise elu jooksul, arenenud riikides aga ainul üks laps.

Hiina rahvastikupüramiid.

Suremust põhjustab vähem arenenud riikides puhta joogivee vähesus ja puudulik hügieen, samuti ühekülgne toit, ravimite puudus. Arenenud riikides on suremuse peamiseks põhjuseks südame ja veresoonkonna haigused, kasvajad ja õnnetusjuhtumid.

Inimese kui liigi teke sai alguse u 200 000 a.t. Aafrika mandril. Meie eellased elatusid küttimisest ja korilusest. Arvatavasti 12 000 aastat tagasi hakati kasvatama karja ning harima põldu, sel ajal võis olla maailmas 5 miljonit inimest.

Aafrika külaelu.

Maaviljelus võimaldas inimestel jääda paikseks ning hakata rajama asulaid. Kümne tuhande aasta jooksul suurenes maailma elanikkond üle 40 korra, meie ajaarvamise alguseks oli rahvaarv üle 200 miljoni. Maailma rahvaarvu kasvukõver:

Rahvaarv  on tugevalt kõikunud ikalduse, üleujutuste, sõdade ja haiguste korral. Maailma rahvastik on eriti kiiresti kasvanud viimase 200 aasta jooksul. Selle põhjuseks on tööstuse areng, näljahädade lõppemine ja tõhus arstiabi.

Inimeste eluiga on pikenenud ja laste suremus vähenenud. Rahvaarv kasvab eriti kiiresti neis piirkondades, kus pereplaneerimine puudub ja on paljulapseliste perede tava.

Maailma rahvaarvu 100 aasta prognoos: