SELGROOGSETE TUNNUSED
Inimene on bioloogiliselt selgroogne imetaja loom, kuna tema teised luud kinnituvad kesksele selgroole, ka seesmised kehaosad (organid) toetuvad luustikule. Mõistetavalt tunneb ta lähedust teiste selgroogsetega. Selgroogsed on kõik imetajad, linnud, roomajad, kahepaiksed ja kalad.
Ülejäänud loomad on selgrootud. Paljudel neist on väline toes. Näiteks putukate kitiinkest. Usside keha hoiab koos tugevate lihastega nahk (nahk-lihasmõik).
Vaatleme iga selgroogsete rühma kõige tüüpilisemaid ning veidramaid esindajaid.
Imetajad
Jäneste poks:
Linnud
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Liitmine 10 piires
Lahutamine 20 piires
Funktsioonide graafikud
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Tutvus keemiaga
Haridustreff 2023 loengud
Hariliku murru kordamine
Ioonid
Kell ja kellaaeg
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Silbitamine algklassidele
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Roomajad
Kahepaiksed
Kalad
Lisalugemiseks huvilistele:
Lisainfo
- Imetajad
- Eesti imetajad 1
- Eesti imetajad 2
- Linnud
- Eesti linnud
- Ornitoloogiaühingu koduleht
- Eesti merelinnud
- Roomajad
- Eesti roomajad 1
- Eesti roomajad 2
- Saurused on väljasurnud hiidsisalikud
- Kahepaiksed
- Eesti kahepaiksed 1
- Eesti kahepaiksed 2
- Eesti kahepaiksed ja roomajad
- Kalad
- Eesti kalade üldiseloomustus
- Eesti mageveekalad
- Läänemere kalad
- Eesti merekalad
- Eesti kalade nimestik
- Suurimad püütud Eesti kalad