7. klassBioloogia

Bioloogia tööraamat 7. klassile

1.2. Mida bioloogia uurib?

Siin alateemas saad õppida eluavaldusi organismirühmadega seostama ehk kirjeldama, millistes tunnustes väljendub elu. Veel saad koguda infot, et võrrelda, milliste (välis)tunnuste poolest loomad, taimed, seened, protistid (sh algloomad) ja bakterid erinevad, mille poolest sarnanevad. Kuid alustame algusest – mida bioloogia õigupoolest tähendab?

NB! Iga alateema lõpus on infotahvel, mida saad julgesti mõtete kogumiseks ja ülesannete lahendamiseks kasutada.

Mõisteseletus. Definitsioon: mõiste (esemete või nähtuste klassi) oluliste tunnuste lühike täpne esitus. Sünonüümid: määratelu, määratlus. (EKI 2021)

Minu definitsioon

Uuri internetist, kust tuleb sõna „bioloogia“.
Koosta vihikusse bioloogia kui teaduse kohta mõistekaart.

Keskel on sõna „bioloogia". Selle peale tuleb kirjutada üldnimetus ehk mis see on? Paremale läheb neli noolt, kuhu kirjutada tunnused ehk keda, mida ja kuidas uurib? Vasakule näitab kolm noolt. Seal on kohad näidetele ametitest ja teadusharudest, kus bioloogiaga tegeletakse.

 

MINU DEFINITSIOON ehk üks lause, milles kasutad ülaltoodud infot:

 

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Mõisteseletus. Uurimisobjekt: see, keda või mida uuritakse. Uurimisobjekt võib olla näiteks kogum molekule, rakke, elundeid, organisme või isegi terveid ökosüsteeme.

ÜL 2. Bioloogia uurimisobjektid

Mõtle, kuidas on „Lõika ja liimi“ lehtedel olevad mõisted omavahel seotud.

„Lõika ja liimi“ printimiseks

Võta A4 paber ja kirjuta selle keskele ringi sisse „Loodus“. Prindi ja lõika pildid välja ning liimi need looduse mõiste ümber kindlasse süsteemi. Lõpeta mõistekaart, joonistades mõistete vahele jooned.

Organismid võivad olla väga eriilmelised. Mõni loom võib välja näha nagu taim. Seetõttu tuleb erinevuste leidmiseks minna rakutasandile.

ARUTLEGE KLASSIS…
Milliste tunnuste alusel on organismid jaotatud kuueks? Mille poolest arhed ja bakterid teistest organismidest erinevad?

Kes ikkagi on elus?

Vali kaks uurimisobjekti, üks elutu (nt nutitelefon, veerev lumepall, ahjus küpsev kringel või midagi muud) ning teine elusolend (nt harilik toakärbes, valge-toonekurg, sina ise või mõni muu).
Kirjuta, kas ja kuidas elutunnused nende kohta kehtivad.

Põhjendades püüa vältida eitusi, sest see ei anna edasi uut infot.
Eituste asemel kasuta näiteks vastandsõnu ehk antonüüme.

Elutu uurimisobjekt

…………………………………………………

Elu tunnus Elus uurimisobjekt

…………………………………………………

AINE- JA
ENERGIAVAHETUS
PALJUNEMISVÕIME
ARENEMISVÕIME
KASVAMINE
REAGEERIMINE
ÄRRITUSTELE
LIIKUMINE
ELUIGA
Koosnevad küll samamoodi nagu rakudki erinevate keemiliste elementide aatomitest, mis moodustavad molekule*, kuid nendega toimuvad protsessid ainult väliste tegurite mõjul. RAKULINE
EHITUS
Koosnevad rakkudest, milles toimuvadki eluprotsessid.

*Selle teema kohta
saad täpsemalt teada
loodusõpetuse tunnis.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

ARUTLEGE KLASSIS…

Miks ei saa väita, et tegu on elusolendiga, kui uurimisobjekti kohta kehtivad vaid mõned elu tunnused?

INFOTAHVEL

Infotahvel, millel on kujutatud koera näitel elu tunnused, mida sina võiksid meelde jätta. Koera pildi juurde on lisatud viitejoonega tema nina, söögikauss, väljaheited, kutsikad ja rakud.

1. Elu tunnused

Oled sa mõelnud, mis eristab elusat elutust? Kindlasti ei ole sul raskusi sulle tuttavate elusate või elutute objektide määramisega: kivi, vesi, jänes, võilill. Kuidas aga määraksid keerulise nimetusega mikroskoopilisi baktereid nagu streptokokk (Streptococcus) või kolibakter (Escherichia coli)? Mis mõtteid tekitavad sinus aga seened, näiteks kukeseen või pärmseen?

Kui paluksin sul põhjendada, miks jänes ja võilill on elus, kivi ja vesi mitte, siis oskaksid tõenäoliselt öelda, et jänes ja võilill hingavad, toituvad… Pea nüüd hoogu! Kas taimed ka hingavad? Kas nad hapnikku tootma ei pidanud? Ja mida taimed üldse söövad? Mulda?

Võtame tõesti hoo maha ja pöördume tagasi algusesse. Tegelikult me ju teame, et taimed, sealhulgas võililled on elusolendid. Samuti on elusad bakterid ja seened. Ometi on esmapilgul keeruline põhjendada miks. Siinkohal tuleb appi võtta elu tunnused. Elu tunnuste alusel saame öelda, kas miski on elus või eluta. Siiski ei piisa ainult mõnest üksikust tunnusest. Oluline on mitmete tunnuste koosesinemine. Elu tunnused, mida sina võiksid meelde jätta:

  • elusorganismidel on rakuline ehitus,
  • reageerivad ärritustele,
  • paljunevad ja arenevad,
  • kindel eluiga,
  • aine- ja energiavahetus (toitumine, hingamine ja eritamine).

Tuleme tagasi sinna, kus sa pidid põhjendama, miks jänes ja võilill on elus. Seekord aga kasutame selgitamiseks elu tunnuseid.

Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Rakud on kui pisikesed ehitusklotsid, millel on oma kindel ülesanne. Rakk on ühtlasi ka kõige väiksem organismi osa, millel on kõik elu tunnused. Rakkude kuju ja suurus, samuti ehitus võib olla väga erinev. Jänese rakud (loomarakud) erinevad võilille rakkudest (taimerakud) mitmete tunnuste poolest, mida hakkad hiljem bioloogias õppima. Bakterid näiteks on üldse üherakulised.

Reageerimine ärritustele on igapäevane elu osa. Väliskeskkonnast meeleelundite (või retseptorite) abil saadud info aitab otsustada, kuidas tegutseda ja käituda. Jänese silmad asetsevad rohkem pea külgedel ja annavad talle laia vaatenurga, et võimalikke vaenlasi märgata. Jänestel on ka suurepärane kuulmine! Saakloomale on kiire reageerimine sageli elu ja surma küsimus. Ka võilill reageerib keskkonnast saadud infole. Õitsemise ajal on selgelt näha, kuidas õhtupoolikul valguse vähenedes ja temperatuuri jahenedes võilill oma õie sulgeb, hommikul päikesetõusuga aga jälle avab.

Paljunemisvõime tagab liigi püsimise. Jänesed saavad järglasi mitu korda aastas. Jänesepojad saavad iseseisvaks kuu aega pärast sündimist. Edasi kasvavad ja arenevad nad omal käel. Aastavanune jänes on juba paljunemisvõimeline. Võilill paljuneb enamjaolt seemnetega, mis valmivad peale õitsemist. Paljunedes antakse edasi enda liigile omased tunnused, mis määravad koos elukeskkonnaga organismi kasvamise ja arengu. Igal liigil on kindel eluiga, mis lõppeb surmaga. Näiteks jänesed elavad keskmiselt kuueaastaseks.

Elus püsimiseks vajavad organismid energiat ja mitmesuguseid aineid, millest energiat toota. Sõltuvalt organismist saadakse energiat erinevalt. Jänes toitub rohust ja rohttaimedest, talvel ka puukoorest ja okstest. Saadud toitained muudetakse hapniku kaasabil energiaks ja jäägid eritatakse keskkonda tagasi. Võilill aga teeb endale ise toitu, muutes vee ja süsihappegaasi valguse kaasabil glükoosiks. Seda protsessi tuntakse fotosünteesina. Selle käigus tekib lisaks ka hapnik, mis jõuab väliskeskkonda. Seda tekkinud hapnikku vajavad peaaegu kõik elusorganismid – sealhulgas taimed ise – hingamiseks.

Kas teadsid, et lisaks nimetatud elu tunnustele on veel mõningaid, mis aitavad elusorganisme iseloomustada?

Need on

  • pärilikkus,
  • stabiilne sisekeskkond,
  • biomolekulide esinemine,
  • kõrge organiseerituse tase,
  • kohastumine.

Kui need tunnused äratasid sinus huvi, siis otsi ise infot juurde.

2. Eluslooduse süsteemid

Miks öeldakse inimeste kohta Homo sapiens? Mida see tähendab? Miks on see sõna kaldkirjas ja võõras keeles?

Kunagi ammu (täpsemalt 18. sajandil) avaldas Rootsi loodusteadlane Carl von Linné mitmeosalise teose „Systema Naturae“ ja pani sellega aluse nüüdisaegsele eluslooduse süstemaatikale. Lihtsamalt öeldes: ta hakkas loodust kindla süsteemi järgi rühmadesse jagama ja nimetama. Kuigi süstemaatika (teadus organismide rühmitamisest) on aja jooksul muutunud ja täiustunud, antakse elusorganismidele jätkuvalt kahest ladinakeelsest sõnast koosnev teaduslik liiginimetus. See tähendab, et igal elusolendil, nagu sinulgi, on ees- ja perekonnanimi (ainult et see kirjutatakse ladina keeles, kaldkirjas ja perekonnanimi on alati esimene).

Carl von Linné kirjeldas esimesena inimest kui liiki ja nimetas meid, inimesi, ladinakeelse liiginimega Homo sapiens. Sõna Homo (inimene) näitab, et kuulume inimlaste perekonda. Nimetus sapiens tähendab tark (ka mõistlik, arukas). Homo sapiens – tark inimene. Ladina keel on rahvusvaheline keel, mida teaduses palju kasutatakse, et süstemaatikast rääkides midagi tõlkes kaduma ei läheks. Lisaks ladinakeelsele nimetusele on meil ka eestikeelsed teaduslikud nimetused. Need on vastavuses ladinakeelsete nimetustega ja neid registreerivad spetsiaalsed nimekomisjonid.

Kui ladina keeles kirjutatakse nimetuse esimene sõna suure algustähega ja teine väiksega, siis eestikeelne teaduslik nimetus on läbivalt väikeste tähtedega ja püstises kirjas.

Päris palju uusi teaduslikke mõisteid, eks? Süstemaatika, liiginimetus, liik, perekond… Ära muretse, kui need sulle kohe meelde ei jää ja omavahel segamini lähevad. Infot eluslooduse süsteemide kohta vajad selleks, et bioloogiat õppides oleks lihtsam materjalist aru saada ja seoseid luua.

Tagurpidi püramiid, mille kõige laiemal ja kõrgemal astmel on kirjas riik, järgmisel hõimkond, kolmandal klass, neljandal selts, viiendal sugukond, eelviimasel perekond ja viimasel liik.
HARILIK ILVES (Lynx lynx)
DINOFLAGELLAATIDE HÕIMKONDA KUULUV PROTIST (Ceratium)
SOOLEKEPIKE ehk KOLIBAKTER (Escherichia coli)
HALLHUNT (Canis lupus)
HARILIK KUUSK (Picea abies)
HALOBAKTERID ehk HALOARHED (Halobacterium sp.)

3. Eluslooduse riigid

Riik tähistab bioloogias elusa looduse kõrgemat rühma (sellest kõrgem on domeen). Elusloodus jagatakse tänapäeval enamasti viide riiki: loomad, taimed, seened, bakterid ja protistid. Kuuenda riigina tuuakse mõnel pool välja ka arhed.

Botaanik Tõnu Ploompuu selgitab: „Riik on suurim eluslooduse jaotamise rühm. Vanasti oli lihtne kahene jaotus: taimeriik ja loomariik. 20. sajandi teisel poolel läks asi segasemaks – räägiti küll kolmest, neljast, viiest, kümnest ja veel enamastki riigist. Õigeks võib lugeda mitut riikide arvu sõltuvalt sellest, kuidas riiki defineerida ja mismoodi nende arvu põhjendada. […] Kokkuvõtteks võib öelda, et ühtset vastust küsimusele, mitmesse riiki jaguneb elusloodus, pole. Palju sõltub sellest, mida käsitletakse, mis suunast vaadatakse, milleks on riikideks jaotamise mudelit vaja.“ Tõnu Ploompuu. Mitmesse riiki jaguneb elusloodus? (1), vana.loodusajakiri.ee (vaadatud 07.06.2021)

ÜLEVAADE ELUSLOODUSE RIIKIDEST

RiikPõhilised tunnused
LOOMADHulkraksed; päristuumsed; toituvad teistest organismidest (st söövad taimi või teisi loomi); enamik suudab aktiivselt liikuda; suurem osa paljuneb suguliselt; eristatakse selgroogseid ja selgrootuid loomi.
TAIMEDHulkraksed; päristuumsed; suurem osa toodab eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel; paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt (vegetatiivselt).
SEENEDOn nii hulkrakseid (nt kandseened) kui ka ainurakseid (nt pärmseened); päristuumsed; lagundavad teiste organismide toodetud orgaanilisi aineid, sh surnud orgaanilist ainest; paljunevad enamasti eostega.
PROTISTIDSuurem osa on ainuraksed; päristuumsed, kes ei kuulu loomade, taimede või seente hulka (nt algloomad, vetikad); mikroskoopilised; toitumistüüp sõltub organismist (fototroofid, heterotroofid).
BAKTERIDAinuraksed; eeltuumsed; mikroskoopilised; kasutavad energiaallikana kas päikeseenergiat või keemilist energiat.
ARHED EHK ÜRGIDAinuraksed; eeltuumsed; mikroskoopilised; toodavad energiat kas päikesevalgusest või kasutavad orgaanilisi või anorgaanilisi ühendeid (nt väävel ja ammoniaak).
*päristuumne rakk (eukarüoot) – selgesti eristatav tuum
*eeltuumne rakk (prokarüoot) – puudub piiritletud tuum