7. klassEesti keel

Eesti keele tööraamat 7. klassile. I osa

Sisukord

1.1.1. Käändsõnad

PANE TÄHELE:

Käändsõnad jagunevad tähenduse järgi nelja rühma: nimi-, omadus-, arv- ja asesõnad. Neist neljast on asesõnad erilised seetõttu, et need asendavad (nagu nimetuski ütleb) teisi käändsõnu. Järelikult sõltub nende kohta esitatav küsimus sõnaliigist.

Käändsõnad. Nimisõnad: olendid ja esemed, nähtused, tegijad ja tegevused (kes? mis?). Omadussõnad: tunnus, omadus, omaduse määr (missugune? milline?). Arvsõnad: põhisõnad, järgarvsõnad (mitu? mitmes?). Asesõnad võivad olla nii nimi-, omadus- kui ka arvsõnad.
KIRJUTA VIHIKUSSE:

Uuri skeemilt, millistele küsimustele erinevad käändsõnad vastavad ja mida need võivad märkida. Täienda näidete tabelit vihikusse.

NäitedAsesõna
olendid
esemed
boamadu, …
kuldvõti, …
tema, ta, keegi, …
nähtusedvihm, sõprus, …
tegijad
tegevused
sõitja, …
sõitmine, …
tunnused
omadused
imeline, …selline, …
põhiarvsõnad
järgarvsõnad
sada, …
sajas, …
mitu, …
mitmes, …

Kirjuta lünkadesse nimisõnad sobivas vormis.

See juhtus ühel varajasel … sügiseses metsas. Jalutasin mööda looklevat … . Seda ümbritsevad … olid iidvanad, muhklike … ja kõverate, taeva poole sirutuvate … . Vaatasin lummatult puude vahelt paistvaid valgusvihke ning imetlesin sügisvärvides … . See imeline … oli ilmunud mu ette justkui eikuskilt. Kuigi olin veel üsna oma … lähedal, ei olnud ma siia varem sattunud.

Ühtäkki tundsin … kõrvetavat …: keegi justkui jälgis mind. Pöörasin end aeglaselt ringi ning silmitsesin igat … ja …, kuid ei näinud kedagi. Kehitasin mõtlikult …, paljugi, mida … endale ette kujutada võib. Olin just järgmist … astumas, kui kuulsin kedagi … sahistamas. Lehtede varjust ilmus nähtavale väga omapärane … . Ta meenutas korraga nii … kui ka väga graatsilist … .

Vastus salvestatud!

VASTA SUULISELT:

HARJUTUS 2.2. Võrrelge saadud tekste klassis. Milline lause / millised laused tulid kõige erinevamad? Arutlege, miks just see/need.

Jätka lugu (4–6 lauset). Kirjuta vihikusse, kellega minategelane metsas kohtus ning mis sai edasi.

Vastus salvestatud!

PAARISTÖÖ:

HARJUTUS 2.4. Vahetage pinginaabriga vihikud. Tõmba kõikidele pinginaabri jutus olevatele nimisõnadele joon alla.

LIIKUMISÜLESANNE:

SÕNARIVIVÕISTLUS

Õpilased jagunevad 5- või 6-liikmelisteks rühmadeks. Iga rühm moodustab rivi, mille aluseks on nimisõnade pikkus: esimese õpilase valitud nimisõna on kolmetäheline, teise õpilase oma neljatäheline jne. Seejärel võrreldakse tulemusi sõnade kaupa teiste rühmadega. Ühe sõna eest on võimalik saada 2 punkti: kui see on nimisõna – 1 p, kui teistel rühmadel sama sõna ei ole – 1 p (kui mõnel teisel rühmal on sama sõna – 0,5 p).

Veel võimalusi: nimisõnade asemel omadussõnad; kõik sõnad peavad algama sama tähega; võisteldakse aja peale (võidab kõige kiiremini õigete sõnadega rivi moodustanud rühm); sõnu tuleb välja mõelda ilma ettevalmistusajata (nt rühmad vaheldumisi).

Kirjuta pildi põhjal võimalikult palju tegijaid ja tegu märkivaid nimisõnu. Võid lisada ka neid sõnu, mis on pildiga kaudselt seotud.

Pea meeles, et tegijat märgib liide –ja, tegevusnime liide on –mine.

Vastus salvestatud!

Lisa iga nimisõna ette üks omadussõna. Kui ette antud nimisõna algab kaashäälikuga, lisa täishäälikuga algav omadussõna. Kui ette antud nimisõna algab täishäälikuga, lisa kaashäälikuga algav omadussõna. Püüa leida värvikaid sõnu, ära piirdu sõnadega ilus, tark, sõbralik vms. Ära sõnu korda.

  • valgusaasta
  • dilemma
  • aare
  • kõrvukrebane
  • äpardus
  • laegas
  • ökoloog
  • põngerjas
  • tagastusõigus
  • vaikus

Vastus salvestatud!

Lisa omadussõnadele täpselt samal põhimõttel nimisõnu.

  • eelajalooline
  • legendaarne
  • piltilus
  • särisev
  • värviküllane
  • moodne
  • puhtsüdamlik
  • isevärki
  • väärikas
  • igihaljas

Vastus salvestatud!

HARJUTUS 5

VASTA SUULISELT:
  • Millis(t)e lause(te) mõte muutus (osaliselt) sisutühjaks? Põhjenda suuliselt.
LIIKUMISÜLESANNE:

FOTOJAHT

Õpilased moodustavad paarid ja võimaluse korral lähevad koolimajast välja. Ümbruskonnast tuleb leida viis vastandlike omadussõnade paari ning jäädvustada need fotole. (Näiteks foto uuest majast ja foto vanast majast.) Iga paar tutvustab fotosid teistele.

Võrdle pilte. Kirjuta välja omadussõnast ja nimisõnast koosnevaid fraase nii, et nendes olevad omadussõnad moodustavad vastandite paari. Omadussõnadele tõmba joon alla.

Nt künklik maastiktasane kivisillutis

 

Vastus salvestatud!

KIRJUTA VIHIKUSSE:
  • Vali üks piltidest ja kirjuta vihikusse umbes 100-sõnaline kirjeldus. Kasuta enda moodustatud sõnaühendeid.

HARJUTUS 7

LIIKUMISÜLESANNE:

AHELJUTU JOONISTAMINE

Õpilased käivad kordamööda tahvli juures. Igaüks ütleb ühe arvsõna sisaldava lause ja joonistab tahvlile lause sisuga seotud detaili. Alustatakse arvsõnast üks, igas järgnevas lauses on ühe võrra suuremat arvu märkiv sõna (esimese õpilase lauses üks, teise õpilase lauses kaks jne). Kui kõik õpilased on tahvli juures käinud, on klassil terviklik jutt ning tahvlil pilt, mis seda illustreerib.

HARJUTUS 8

KIRJUTA VIHIKUSSE:

LISAÜLESANNE

Kujutle, et sul on firma nimega Nautilus. Kirjuta vihikusse umbes 10-lauseline lõik, milles on vastused järgmistele küsimustele.

  • Millega see firma tegeleb või mida toodab?
  • Kes seal töötavad ja mis on nende ülesanded?
  • Millist oskussõnavara sealsed töötajad kasutavad? (5 sõna)
  • Milline on sinu firma reklaamlause? Sõnasta see.

Vaata pilti. Asenda lausetes esile toodud asesõnad sobivate nimi-, omadus- või arvsõnadega.

  • (Selliste) … juustega (selline) … noormees mängib (seal) … (seda) … .
  • (Ta) … viskab prügi (sellisesse) … prügikasti, mille ees jalutab (tema) … .
  • (Mitmel) … omavahel juttu ajaval tütarlapsel on (need) … seljas. (Neist) … vasakul on (tema) …, (see) … peas.
  • (Selliste) … päevavarjude taga seisab (selline) … kuju, mis paistab sama kõrge kui suurem osa taustal olevatest (nendest) … .
  • Fotol ei ole mitte ühtegi (seda) …, sest kujutatud on (seda) …, mitte metsarada.

Vastus salvestatud!

Asenda sulgudes olevad asesõnad arvsõnadega. Lõpeta laused.

  1. Minu sugulased elavad (mitmes) … … .
  2. Oskan (mitut) … … .
  3. Mul on (palju) … … .
  4. Mul on (vähe) … … .
  5. Tean (mõnda) … … .
  6. Olen oma vanuseklassis (mitmes) … … .
  7. Minu arvates on vaid (mõni) … … .

Vastus salvestatud!

HARJUTUS 11.1

KIRJUTA VIHIKUSSE:

HARJUTUS 11.2. Moodusta artikli põhjal vihikusse viis lauset, kasutades igas lauses vähemalt ühte järgnevatest asesõnadest (ära sõnu korda): emb-kumb, mõni, selline, mitu, ise, keegi, miski, mitmes, see, seesugune, teine/teised.

  1. Milliste riikide leiutajaid on artiklis nimetatud? Nimeta kõik riigid.
  2. Järjesta artiklis nimetatud leiutised kronoloogiliselt.

5. Kes olid biitlid ja Elvis Presley? Mille poolest olid nad kuulsad?
6. Mida tähendab patenteerima?

Vastus salvestatud!

LIIKUMISÜLESANNE:

ASENDA SÕNA

Õpilased seisavad varvastel (või on mõnes muus natuke füüsilist pingutust nõudvas asendis). Õpetaja nimetab nimi-, omadus- või arvsõnu. Õpilane, kes ütleb selle asemel õige asesõna, ei pea enam varvastel olema, vaid jääb lihtsalt püsti seisma. Iga järgmise sõna juures peavad lihtsalt püsti seisvad õpilased (nemad enam vastata ei saa) tegema ühe küki.

KIRJUTA VIHIKUSSE:

KOKKUVÕTTEV ÜLESANNE

Kirjuta käändsõna alaliikide alla sõnu nii, et iga rea sõnad algaksid sama tähega. Kahe viimase rea täht vali ise, lisa sõnad.

Käändsõnad
NimisõnaOmadussõnaArvsõnaAsesõna
t…t…t…t…
s…s…s…s…
m…m…m…m…
n…n…n…n…
k…k…k…k…