7. klassEesti keel

Eesti keele tööraamat 7. klassile. I osa

Sisukord

1.1.3. Muutumatud sõnad

PANE TÄHELE:

Kolmanda suure sõnaliikide rühma moodustavad muutumatud sõnad. Kui käändsõnu saab käänata ja pöördsõnu pöörata, siis muutumatud sõnad:
a) on alati ühes vormis (nt ning, tere, pärast, viiekesi) VÕI
b) käänduvad ainult kolmes kohakäändes (nt peale – peal – pealt, juurde – juures – juurest).

Muutumatud sõnad jagunevad nelja rühma:
sidesõnad, nt ja, sest, et, ehk;
hüüdsõnad, nt oi, ai, aitäh, ahoi;
määrsõnad, nt kolmekesi, varsti, homme, kiiresti;
kaassõnad, nt (laua) all, (lõkke) ääres, (padja) peal.

Muutumatud sõnad (ei saa käänata ega pöörata): sidesõnad (ja, ning, et, sest); hüüdsõnad (tere, oih, ai); määrsõnad (kiiresti, varsti, täna); kaassõnad ((laua) all, (maja) juures, vastu (seina)).
LIIKUMISÜLESANNE:

MINE NURKA

Õpilased lepivad kokku, milline klassi nurk on side-, milline hüüd-, milline kaas- ja milline määrsõnade kogunemiskohaks. Õpetaja hakkab ütlema muutumatuid sõnu ning õpilased liiguvad vastavasse nurka. Sõnu öeldakse järjest kiiremini. Veel võimalusi: ülesannet võib teha ka õues, nt „Mine puu taha“.

Vali harjutuses 20.1 leitud sõnade hulgast kuus. Kirjuta kuuerealine luuletus, milles kasutad kõiki valitud sõnu.

Vastus salvestatud!

KIRJUTA VIHIKUSSE:

LISAÜLESANNE

Koosta sidesõnadega ning, ega, aga, kuigi, kuid vihikusse samasugune ülesanne ja lase see pinginaabril lahendada.

KIRJUTA VIHIKUSSE:

HAR JUTUS 22

Kujuta ette, et kõrvuti piltidel olevad loomad-linnud räägivad omavahel. Uuri nende näoilmet ja kirjuta vihikusse lühikesed dialoogid, saatelauseid kasutama ei pea. Kasuta igas dialoogis vähemalt kolme hüüdsõna (vt loetelu), ära neid korda. Võid kasutada ka onomatopoeetilisi sõnu.

haa, ahaa, ohoo, ai-ai, ehee, oi, oo, aih, uih, noh, uu, tere, aitäh, ennäe, marss, halloo, kuss, stopp, vot, soo, hurraa, nõõ, kõtt, säh, jah, ah nii, ah soo, miäu, atsih, ha-ha-haa, öök

1. pildil lammas, jutumullis "?!???". 2. pildil jaanalind, jutumullis "####!"
1. pildil 2 kodusiga, jutumullis "..........?" 2. pildil rebane, jutumullis "?!?##?"
1. pildil öökull, jutumullis "!!!!!!" 2. pildil kaamel, jutumullis "??"

Vajaduse korral uuri võõrsõnade leksikonist, mida tähendab onomatopoeetiline.

PANE TÄHELE:

Määrsõnad on tervikliku tähendusega muutumatud sõnad. Need märgivad kõige sagedamini:
kohta, nt kaugel, lähedal;
aega, nt täna, praegu;
viisi, seisundit, nt valjusti, segamini;
hulka, määra, nt kahekesi, palju.
Määrsõna on lauses kas üksinda (nt Varsti hakkasid ka teised saabuma) või koos tegusõnaga (nt Otsus võeti vastu → „vastu võtma“).

Kaassõnad on sellised muutumatud sõnad, millel iseseisvat tähendust ei ole. Need kuuluvad lauses mõne käändsõna juurde, nt vanavanemate juures, metsa taga. Kaassõnad jagunevad vastavalt asukohale kaheks:
eessõnad asuvad käändsõna ees, nt koos minuga, vastu tuult;
tagasõnad asuvad käändsõna järel, nt kivi juurest, ruumi keskel.
Sageli, kuid mitte alati, saab mõne kaassõna ja käändsõna ühendi asendada käändevormiga, nt laua peal – laual, koti sees – kotis.

Vali eelmisest harjutusest neli fraasi ja moodusta igaühega sisukas lause.

Vastus salvestatud!

Lisa harjutus 24.1 iga määruse liigi kohta veel kaks näidet.

Vastus salvestatud!

Moodusta ette antud sõnadega üks liitlause (st lauses on vähemalt kaks öeldist).

  • parasjagu, varem
  • altkulmu, ärevil
  • katki, võrdlemisi
  • lössis, ülearu
  • salajas, liiga
  • ruttu, hilja
  • päris, klõbinal
  • kinni, kaua
  • varsti, häälekalt

Vastus salvestatud!

Vali harjutus 26.1 sõnade hulgast neli määrsõna ja koosta igaühega lause nii, et sõnade arv moodustaks n-ö trepi (st esimene lause on kolmesõnaline, järgmine neljasõnaline jne).

  1. … … …
  2. … … … …
  3. … … … … …
  4. … … … … … …

Vastus salvestatud!

Prindi ülesanne lahendamiseks välja või kopeeri tekst failist ja kleebi siia tekstikasti. Loe teksti. Tõmba kõikidele muutumatutele sõnadele joon alla. Iga sõna kohale kirjuta, kas see on sidesõna (S), hüüdsõna (H), määrsõna (M) või kaassõna (K).

Vastus salvestatud!

VASTA SUULISELT:
  • Kes on Ülemiste vanake ja kus ta elab?
  • Mida tuleb Ülemiste vanakese küsimusele vastata? Miks?
  • Mis juhtub vale vastuse korral?

Vali igast sõnapaarist üks sõna, mille puhul saab käände asemel kasutada kaassõna. Nt suvel – padjal, padja peal (aga „suve peal“ öelda ei saa).

  1. õele – lauale
  2. teisipäeval – murul
  3. järvest – rõõmust
  4. koeralt – riiulilt
  5. võimlasse – aknasse
  6. kodus – pesas

Vastus salvestatud!

Vali kasutamata jäänud sõnade hulgast üks ning kirjuta sellega akrostihhon.

Vastus salvestatud!

Vajaduse korral uuri võõrsõnade leksikonist, mida tähendab akrostihhon.

LIIKUMISÜLESANNE:

TEA SÕNALIIKE

Tahvlil on neli tulpa (ülesannet võib t eha ka plakatipaberil, ühe sõnaliigi jaoks üks paber): NIMISÕNAD, TEGUSÕNAD, OMADUSSÕNAD, MUUTUMATUD SÕNAD. Klass jaguneb neljaks, iga rühm tõmbab loosiga ühe sõnaliigi. Korraldatakse teatevõistlus: õpilased kirjutavad 5 minuti jooksul kordamööda tulpa sõnu (teatepulgaks on kriit või tahvlimarker). Kui 5 minutit on täis, saab viimane õpilane 30 sekundit, et sõnad üle vaadata ning vajaduse korral parandada. Rühmakaaslased aidata ei tohi.