Selles kirjandusõpikus on, nagu mu koostatud 5. klassi omaski, palju tekste ja vähe teooriat. Õpiku metoodilise osa moodustavad autorite lühitutvustused ja mõistete selgitused, mis on vajalikud lugemispalade ja nende konteksti mõistmiseks, ning küsimused ja ülesanded, mis suuremas osas suunavad arutelule, arutlusele, loovuse arendamisele ning on peamiselt väärtuspõhised. Ühesõnaga, ma olen pannud rõhu kirjanduse mõistmisele ja mõtestamisele, samuti nautimisele, sest lugemispalade valikus püüdsin väga arvestada asjaolu, et neid loevad 12–13-aastased, kelle lugemiskogemus pole veel suur.

Minu lähtekoht kirjanduse õpetamise juures on, et tänapäeval tuleks esmalt õpetada lugemisvalmidust ja lugemisrõõmu ning oskust loetu üle mõtiskleda, alles teises järjekorras kirjanduslugu ja kolmandas kirjandusteooriat. 6. klass oma täisteismelisuses on kindlasti alles esimese järgu juures, ja sellepärast saavad nad minu õpikus teooriat vaid näpuotsaga.

Minu taotlus oli ka anda selles õpikus teooriat suupäraste palakestena, mis toetaksid vastavat lugemiskogemust. Tänapäeval on leidnud ju kinnitust, et inimene omandab teadmisi kõige paremini kontekstiga seotud killukeste kaupa, mitte algusest peale ühtse süsteemse plokina. Veelgi enam, tahtsin vältida selle viimase lähenemise juures õpilastes nii kergesti tekkida võivat ja nii alamotiveerivat tüdimust.

Lugemiku küsimused ja ülesanded nõuavad enamasti klassis ühist tööd ja arutelu õpetaja suunamisel, kuid nende hulgas on ka individuaalseid kirjalikke vm vastuseid nõudvaid harjutusi, mida õpetaja võib omal äranägemisel ka näiteks koduseks ülesandeks anda.

Nn kirjanduspähklid on lisaülesanded, mida õpetaja võib anda teha õpilasele, kes teistest varem lugemise või teised ülesanded lõpetab vmt, või anda mõnel erijuhul, aga ta ei pea ka üldse neid andma. Need on natuke rohkem väljakutset pakkuvad ülesanded, mis nõuavad teatavat lisapingutust või lisaaega.

Igas teemaplokis on välja pakutud ka paar klassi- või rühmatööd, mida võiks samuti võtta kui sõbralikku pakkumist, idee väljakäimist, mitte kui kohustust. Palun tundke ennast mu õpikuga vabalt.

Maidu ja Mari lugemissoovitusi võib kasutada õpilaste koolilugemise määramiseks, aga taas – ei pea. Õpetaja võib loomulikult kasutada klassis iseenda koostatud lugemisnimekirja ja suhtuda Maidu ja Mari lugemissoovitustesse just täpselt nii, nagu need on pealkirjastatud: eakaaslaste soovitused eakaaslastele. Sellepärast ei tasu ka pahandada, et need lugemust suurendama õhutavad tekstid on kirjutatud n-ö lapsekäega, nagu silmaringi avardamiseks mõeldud matkapäevikudki.

Ainuke asi, mille eest ma veidi tahan hoiatada: enne kui soovitate lastele lugemiseks mõnd raamatut, millest lugemikku on võetud katkend, palun lugege ise raamat läbi ja veenduge, et kogu teos on lastele sama arusaadav ja vastuvõetav kui siinne pala. Alati see ei pruugi nii olla ja ma olen konkreetsest raamatust 12-aastastele sobiva katkendi leidmiseks pidanud vaeva nägema. Ja võib juhtuda, et mul on isegi see ebaõnnestunud. Kuid kindlasti näete seda oma töös.

Olen lugemikus kasutanud ka palju luulet, ja erinevalt 5. klassi lugemikust astunud nüüd juba sammukese lasteluulest kaugemale, lähemale täiskasvanute luulele. Oleks tore, kui valmidus luulet lugeda ja luule mõistmise oskus inimestes säiliksid, ja seda harjutamist toetavad ka luuleplokkide lõpus olevad küsimused.

Selle õpiku teemaplokkides kasutan ajaloolise mälu, rahvusliku mälu teema läbivaks rõhutamiseks enda kirjutatud, kuid seni veel trükis ilmumata ajaloolisi ilukirjanduslikke noortejutte. Loodan, et needki annavad võimaluse silmaringi avardavateks ja ajalooteadmisi suurendavateks vestlusteks ning avastusteks. Samuti on need kooskõlas Maidu ja Mari matkapäevikutega.

Teile alati tarkust, mõistmist ja hingejõudu soovides
Aidi Vallik