4. klassMatemaatika

Matemaatika tööraamat 4. klassile. I osa. Sügis

2. Araabia numbrite jälil

Oled sa kunagi mõelnud sellele, miks meile tuttavaid numbreid 0, 1, 2 jne just araabia numbriteks nimetatakse? Arvata võib, et araablastel on selles mingi tähtis osa, aga milline? Kas need numbrid on pärit araabia maadest? Selleks, et asjas selgust saada, võiksime istuda ajamasinasse, kohale sõita ja oma silmaga järele vaadata.

Kujutle, et kooli õuel ootab sind ja sinu klassikaaslasi seekord mitte ekskursioonibuss, vaid ajamasin. Kõige uuem mudel, millega on lihtne sõita. Tuleb ainult masinasse istuda, mõelda sellele, kuhu soovid minna ‒ ja just sinna see masin sind viibki.

Kõigepealt aga tuleb ajamasinat tankida. Selle masina kütuseks on peastarvutamine.

Peastarvutamine annab ajamasinale kütust.

Ajamasin ei viinudki sind Araabiasse. Maandusid hoopis Indias ja käes oli 628. aasta. Numbrid ühest üheksani olid juba enne seda välja mõeldud, aga nulli polnud veel. Siis aga avaldas kuulus India matemaatik ja tähetark Brahmagupta teose, milles pakkus välja, et ka „mitte midagi“ peaks saama tähistuse. Algul tähistati nulli punktikesena, hiljem väikese ringikesena.

Kaupmeeste kaudu jõudis Indias välja mõeldud numbrisüsteem araabia maadesse. Sealsed matemaatikud avastasid, et kümne erineva numbri abil saab hõlpsasti arve moodustada. Samuti võimaldas see süsteem kiiresti arvutada ja tehete vastuseid arusaadavalt üles kirjutada. Nii hakkasidki nad India numbreid kasutama.

Ajamasin tegi tagasiteel ka vahepeatuse Bagdadis aastas 825. Seal elas ja töötas tuntud matemaatik Muḩammad ibn Mūsā al-Khwārizmī, kes kirjutas sel aastal araabiakeelse raamatu „Hindu numbritega arvestamisest“. See teos tõlgiti 1145. aastal ladina keelde. Teadmine uuest arvusüsteemist levis edasi lääne poole, Vahemere riikidesse ja Põhja-Aafrikasse, kus numbrite kuju aja jooksul edasi arenes. Pikapeale unustati ära, et tegemist on Indiast pärit numbritega. Kuna need olid levinud araabia maade kaudu, hakati numbreid nimetama hoopis araabia numbriteks. Põhja Aafrikast, täpsemalt Alžeeriast jõudis see arvusüsteem tolleaegse matemaatiku Leonardo Fibonacci 1202. aastal kirjutatud raamatu vahendusel Euroopasse.

Fotol on Muḩammad ibn Mūsā al-Khwārizmī mälestusmärk
Muḩammad ibn Mūsā al-Khwārizmī mälestusmärk tema sünnilinnas Hiivas.

Otsi tekstist välja aastaarvud ja kanna need oma vihikus sellisele ajateljele.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Kujuta ajamasina reisi ajateljel nooltega.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Guugelda Muḩammad ibn Mūsā al-Khwārizmī nime ja leia kolm olulist fakti tema elu ja tegevuse kohta. Pane need vihikusse kirja.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Kodused ülesanded 2