1. kl Jutulinna komplekti 3. nädal
ÕPIME JA HARJUTAME!
Selle nädala väärtused:
- iseseisvus,
- koostöö,
- abi küsimine,
- õppimine on seotud pingutamise ja harjutamisega.
3. õppenädalast alates tutvutakse erinevate keelemõistete ja -reeglitega – üks reegel nädalas. Reeglitega tegeletakse uuesti II poolaastal, aabitsaperioodil on tegu mängulise esmatutvumise ja kasutamisega. Keelereeglit tutvustab õpetaja terve nädala jooksul.
Häälikupikkustega seotud harjutused on läbivad (hääldustabel, harjutused töövihikus, ladumine).
Veebipõhine ladumisaabits asub nii aabitsa kui lugemiku esimeses, lisamaterjalide peatükis. Arvudega ladumisaabits asub matemaatika tööraamatute esimeses, lisamaterjalide peatükis.
Lauamängudes on soovitatav kasutada nuppude asemel värvilisi heegelkumme (need ei libise ka kaardus lehe peal). Mängida võib paarikaupa, sobib ka nt kolmekaupa. Enamiku lauamängude puhul saab mängida ka üksi. Lapsi võiks julgustada kodus perega mängima. Mängud tutvustavad lastele mängulisel viisil keelereegleid.
Enne esimesi lauamänge võiks arutleda mängude eesmärkide üle ‒ see pole mitte võitmine, vaid reegli harjutamine ja selgekssaamine. Tuleks õpetada ka „head võitmist“ ja „head kaotamist“ ‒ üksteise tänamist hea mängu eest, arutelu, mida tänase mänguga õpiti, mis oli raske, mis kerge, üksteise abistamist mängu jooksul jne.
| A lk 20–23 | A TV lk 12‒13 |
| Harjutamine teeb meistriks I: Iseseisvad inimesed Pilt: Kaisa on veel väike. Ta alles õpib. I-häälik ja asukoht, II, AI, EI Lugemistekst: Iseseisvad inimesed Küsimused ja ülesanded *Kiida kaaslast millegi eest, mida ta hästi oskab, ütle või kirjuta. – Õpetaja võib valmistada ette nt kiidukirjad või medalid. *Mida loomalapsed õppima peavad? Aruta kaaslasega! – Erinevad videod õppimisest ja harjutamisest loomariigis. – Võrrelda ka sellega, mida inimlapsed peavad õppima. Uudishimulikele: (LO) Kuidas loomariigis harjutamine meistriks teeb? (Lendama õppimine, loomapoegade mängimine oma emaga jms.) Kuidas käib õppimine loomariigis? Agility, koduloomade oskused. Arutelud – Iseseisvus, abi küsimine, meie oskused. – Mis on õppimine? – Usu iseendasse, küsi abi, koostöö, rühmatöö. – Harjutamise tulemuslikkus. Mida sina oskad kas hästi, natuke või mitte üldse? Siin saavad lapsed ka ise juurde mõelda erinevaid oskusi. Hea soov Usu iseendasse! Kui vaja, küsi abi! Väärtussõna Iseseisev | I-tähe salm, muster, I-tähed, I asukoht tähestikus, värvimine punaseks. H 1 Ühenda sõnad pildiga Selle nädala keeleteema on TÄISHÄÄLIKUD. Sobivad lisaülesanded: 1.värvida üle THd; 2. Mitu tähte, mitu häälikut? H 2 Otsi üles peidetud sõnad! H 3 AA, II ja EE. Leia pildid Vanasõna Parem ise teha, kui teist käskida. (Madise isa ei sidunud kingapaelu ise, ta hoopis õpetas Madist. Ise proovides ja harjutades saame osavamaks, kui lastes enda eest asju ära teha. Õppimine käib ise tehes ja proovides). Arutelu, kus lapsed mõtestavad vanasõna lahti ja toovad näiteid enda elust. Mõistatus Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets? (inimene) Aabitsa HEV TV lk 20–22 |
| A lk 24–27 | A TV lk 14‒15 |
| Õpime vastuseid leidma N: Nutikad telefonid Pilt: kuidas vanaisa nii palju teab? (LO) Paiga- ja rändlinnud: lunnid, tihane, varblane, toonekurg; rändlinnud lendavad ära. N asukoht sõnas, NN, NA, IN Pikk ja ülipikk häälik: tutvumine võrdlemise teel. Kirjutamisel kasutame pikal ja ülipikal häälikul 2 tähte, häälime aga neid erinevalt. Nutikad telefonid Küsimused ja ülesanded Mida sina vanaisalt küsiksid? Kirjuta! – Võimaluse korral lasta küsida vanaisalt (või vanaemalt) oma küsimus ning seda klassiga jagada. Mida võiks vanaisa Kaisalt küsida? Juhtida tähelepanu sellele, et vanavanemad ei tea paljusid asju, mida lapsed teavad. Arutleda, missugused need teadmised võiksid olla. Kust leiab vastuseid? Hea soov Helista oma vanavanematele! Väärtussõna Nutikas | N-tähe salm, Muster, N-tähed, N asukoht tähestikus, värvimine siniseks (KH). H 1 Ühenda sama häälikuga sõnad, joonista puuduv paariline. H 2 Kirjuta N õigele kohale. Mitu häälikut/tähte? H 3 Otsi üles peidetud sõna. (LO) Kas need on paiga- või rändlinnud? Vanasõna Ega raamatus üksi tarkust ei ole. (Kaisa sai küsimusele vastuse oma vanaisalt. Tarkust ja teadmisi saab omandada peaaegu igalt poolt meie ümber: oma kogemustest, nähtust ja kuuldust, kaasamõtlemisest, aga ka teistelt inimestelt. Ka raamatutest – õpikutest omandatud tarkustest pole enne kasu, kui me neid teadmisi ei rakenda.). Arutelu, kus lapsed mõtestavad vanasõna lahti ja toovad näiteid enda elust. Mõistatus Heliseb, aga pole kell, räägib, aga pole inimene? (telefon) Aabitsa HEV TV lk 23–24 |
| A lk 28 |
| Õpime tundma täishäälikuid TÄISHÄÄLIKUD A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü on täishäälikud. Lauamäng Lisaks mäng „Kolm ringi“ mäng „Täishäälikute rida“ |
| A lk 29, A TV lk 63 |
| Õpime, kes on liiklejad! Liiklejad Koomiks *Eestis on parempoolne liiklus, ka jalakäijad kõnnivad paremal pool. *Mõisted kõnnitee ja sõidutee. *Teab, et kõrvalised tegevused liikluses on ohtlikud (jalakäija ja telefon, autojuht ja telefon, klapid peas). Kõik teel liikuvad inimesed on liiklejad. A TV lk 63 H 1 ristsõna liiklusvahenditest, (EK) lisa puuduvad täishäälikud. H 2 vanaaegsed liiklusvahendid MÄRKA MÄRKI 7. osa: Kõrvalised tegevused liikluses (4:40) JÄTA MEELDE! KÕIK TEEL LIIKUVAD INIMESED ON LIIKLEJAD! Lisaks (MU) Mängime pilli: „Valgusfoor“ |
| LO TR lk 10–11, LISA 1 |
| Õpime tundma rändlinde 3. Rändlinnud ja paigalinnud LISA 1. RÄNDLINNUD JA PAIGALINNUD Rändlinnud: valge toonekurg, kühmnokk-luik, sookurg, suitsupääsuke. Paigalinnud: harakas, varblane, hallvares, rasvatihane. *Rändlinnud ja paigalinnud – Mõisted ja lisaselgitused H 1 Linnu peamised kehaosad Lisa 1 Märgi, kas pildil on rändlind või paigalind. Värvi. Värvitakse lisakaartide järgi. Seda tehes märkab laps lindude välimuse juures rohkem nüansse. Uudishimulikele: video- ja veebimängude lingid lindude rändamise ja elu kohta. |
Õpetajale on digitööraamatu peatüki juures (õpetaja vahelehel) rohkem näpunäiteid. Siin tabelis on välja toodud vaid õpitulemused, ülevaatlik tunnisisu ja lõimingud.
| TR I lk 18–19 |
| 7. Suurem, väiksem, võrdne TUTVUMINE MÄRKIDEGA > , < , = Otsida / lasta õpilastel mõelda veel elulisi näiteid. Seos linnu nokaga, aga õige lugemine („suurem kui“, „väiksem kui“) ARVUDE VÕRDLEMINE (Hea oleks veeretada korraga kaht täringut, võib teha ka paaristööna) Eneseanalüüs: kuidas sul täna läks? |
| TR I lk 20–21 |
| 8. Paigalinnud ja rändlinnud (lõiming loodusõpetusega) ARVUDE 4 JA 5 JAOTUVUS Arvude võrdlemine Liitmistehete koostamine piltide põhjal Loendamine, tulemuse märkimine tabelisse Eneseanalüüs: kuidas sul täna läks? |
| TR I lk 22–23 |
| 9. Järgarvud (lõiming liiklusõpetusega) LÕIMING liiklusega (millise foori tulega autod seisavad?) Arvude ühendamine vastava sõnaga. Koostöö naabriga: arvude lugemine; arutlus – kus kasutatakse järgarve? Võrdlemise kordamine (lk 23 autod – missugune auto on suurem/väiksem?) Värvimine juhise järgi Arvutamine Eneseanalüüs: kuidas sul täna läks? |
| Jutulinna muusikaaed: 1.3. Kirju sügis |
| Õpime, millest koosneb laul Teemad Millest koosneb laul? Noodiehitus ja noodi kirjutamine. Lõiming Loodusõpetus: rändlindude ja paigalindude eristamine; sügise märkide tundmine. Eesti keel: täishäälikute kinnistamine. Liiklusõpetus: valgusfoori ülesannete tundma õppimine ja liiklusohutuse kinnistamine. Loovus: fantaasia arendamine muinasjutu loomise kaudu. Õpitulemused *Teab, millest koosneb laul. *Tunneb noodi ehitust. *Väljendab erinevatel rütmipillidel sügishelisid. Ettevalmistuseks *Rütmipille sügismuinasjutu improviseerimiseks: väike triangel, kõlapulgad, trumm, kastanjetid, vihmapill, marakad, agoogo jne. *Töölehtede printimine rütmikaartide tegemiseks. *Töölehtede printimine nootide kirjutamise harjutamiseks. *Vahendeid fantaasiapillide (rütmipillide) meisterdamiseks |
| Ideed kunsti- ja tööõpetuseks: 3. õppenädal Pinterestis |
