Üleminekul suurema optilise tihedusega keskkonnast väiksema optilise tihedusega keskkonda, murdub valgus ristsirgest eemale. Seega peab kehtima seos, et murdumisnurk on alati suurem kui langemisnurk. Murdumisnurga maksimaalne väärtus saab aga olla vaid kuni 90 kraadi, sest sellest suuremate nurkade korral ei läbi valgus enam keskkondade lahutuspinda, vaid pöördub tagasi samasse keskkonda, kust ta pinnale langes. Taolist nähtust nimetatakse aga hoopis valguse peegeldumiseks.

Seega kui valgus tuleb läbipaistvast keskkonnast, mille optiline tihedus on suurem ja tahab minna keskkonda, mille optiline tihedus on väiksem, kuid langeb keskkondade lahutuspinnale liiga suure nurga all, ei pruugi see tal õnnestuda ning valguse murdumise asemel toimub hoopis valguse täielik peegeldumine.

Valguse täielikku peegeldumist kasutatakse seadmetes, mille üheks (või mitmeks) komponendiks on täisnurkse kolmurgaga põhjaga püstprisma – sellel prisma tahul, millele valgus langeb tahuga risti valguse murdumist ei toimu, kuid kuna vastastahule langeb valgus kriitilisest suurema nurga all, toimub seal murdumise asemel täielik peegeldumine – valgus muudab seal (mitmekordselt) peegeldudes levimise suunda esialgsega võrreldes 90° (vasakpoolne joonis) või koguni 180° kraadi võrra (parempoolne).

Esimest omadust kasutatakse „nurga taha vaatamise“ seadeldistes – periskoopides, teist aga valgust tagasi peegeldavates helkurites.