Tööstus ja väliskaubandus
Tööstuse areng ja roll majanduses on tänapäeval vähenenud, üha enam inimesi töötab teeninduses.
Kuid tööstus on otseselt seotud teenindusega. Disainerid jt töötavad välja uusi tehnoloogiaid ja tooteid. Tänapäeval töötab tööstuses 10-20% hõivatud tööjõust, suurim on see arv Tšehhis (27%) ja väikseim Luxemburgis – 5%. Manchesterist Milanoni on kujunenud tööstuspiirkond juba ammu, need on nn kivisöe põhjal tekkinud tööstuslinnad. Siia alla kuuluvad metallurgia-, auto- ja keemiatööstusega tegelevad tehased, mis moodustavad Euroopa tööstuse tuumikala.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Jäätmed pole kõigest prügi
Õpime tähti. R-täht
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Õpime tähti. B-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Hariliku murru kordamine
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Kirjalik lahutamine
Väike protsendiamps
Peastarvutamine I kooliastmele
Õpime tähti. S-täht
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Tööstusharud on riigiti erinevad, suur osakaal on töötleval tööstusel, nt toiduainetööstus. Arenenud riikides on tähtsal kohal masina- ja keemiatööstus, nt UK, Saksamaa, Itaalia, Rootsi, Prantsusmaa. Euroopas oli 2011.a. 210 autotehast kokku 17 riigis, nt BMW, Opel, Volvo, Fiat, Volkswagen. Kergetööstus on oma juhtpositsiooni kaotanud.
Eesti tööstuses töötab üle 100 000 inimese. Tähtsaim haru on masinatööstus, Jüris asub maailma suurim tuulegeneraatorite tootmine, Norma valmistab turvarihmasid, laevaehitus Loksal ja Saaremaal. Teisel kohal on puidu- paberi- ja mööblitööstus. Kokkupandavad palkmajad on kuulsad Norras, Saksamaal ja Jaapanis. Keemiatööstus põhineb põlevkivil, Kundas on tsemendivabrik, Kehras paberivabrik.
Väliskaubandus
Eesti on väike riik, vähe kapitali ja tööjõudu, me ei suuda kõike vajaminevat ise toota. Samuti on siseturg väike, kõike toodetut ei suuda ära tarbida. Meil mittetoodetavaid kaupu tuleb sisse vedada ehk importida, ülejääke me veame välja ehk ekspordime. Peale kaupade eksporditakse ka teenuseid. Euroopas omavahelist kaubandust soosib ühine siseturg ja käibel olev valuuta:
Enne II MS oli Eesti põllumajandusmaa, eksporditi sealiha ja võid, Saksamaale ja Inglismaale. NSVL ajal läks 90% toodangust Venemaale. Praegu tegeleme kaubandussuhetega Põhjamaades ja EL maades. Kõige rohkem müüme välismaale elektroonikaseadmeid, elektriseadmeid, keemiatooteid, kergetööstustooteid.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!