Valgus ja nägemine
Nägemine on väga oluline, sest nägemise abil saab inimene ümbritsevast keskkonnast tulevast infost 90 protsenti. Täielikus pimeduses ei ole midagi näha – järelikult vajame nägemiseks valgust.
Nägemisaistingu tekkimiseks peab valgus langema meie silmas asuvatele valgustundlikele rakkudele. Rakkudes tekib valguse toimel keemilise reaktsiooni tõttu erutus, mis kandub nägemisnärvi kaudu ajju.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Õpime tähti. A-täht
Funktsioonide graafikud
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Õpime tähti. Ä-täht.
Õpime tähti. R-täht
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Silbitamine algklassidele
Valgust on näha vaid siis, kui see meie silma levib. Mida rohkem valgusenergiat ajaühikus silma valgustundlikule rakule satub (ehk mida eredam on valgus), seda tugevam on rakkudes tekkiv erutus.
Valgusallikaid näeme seetõttu, et nad ise kiirgavad valgust, valgust mittekiirgavaid kehi näeme tänu sellele, et nad peegeldavad neile langevat valgusallikate valgust. Neid kohti kehal, mis peegeldavad rohkem valgust, näeme heledamana, kohti mis neelavad rohkem valgust aga tumedamatena. Sellist pinda, mis peegeldab peaaegu kogu temale langeva valguse näeme valgena, pinda, mis neelab peaaegu kogu temale langeva valguse aga mustana.
Kuidas loomad maailma näevad:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
