Vooluallikas
Võrdleme vee voolamist elektrivooluga – mõlema puhul on tegemist suunatud liikumisega. Veevoolu korral liiguvad suunatult veemolekulid, elektrivoolu korral laetud osakesed.
Selleks, et vesi saaks voolata, peab eksisteerima vedelikunivoode erinevus – kui meil on ühendatud anumad, tekib neid ühendavas torus veevool ainult siis, kui vedeliku nivood anumas erinevad.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Kell ja kellaaeg
Algebralised murrud
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Segame värve!
Ioonid
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
MEISTERDA! Papist kevadlill
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Õpime tähti. G-täht
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Hariliku murru kordamine
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Selleks, et laetud kehi ühendavas juhis saaks tekkida elektrivool, peab kehade vahel eksisteerima elektriväli – kehade elektrilaengud peavad teineteisest erinema.
Paraku on mõlemad voolud väga lühiajalised. Selleks, et vedelik saaks pikemalt voolata, peame leidma võimaluse nivoode erinevuse hoidmiseks – tõstma pidevalt vett (näiteks pumbates) ühest anumast teise tagasi.
Sama kehtib elektrivoolu kohta – selleks, et kehi ühendavas juhis oleks pikemaajalisem elektrivool, tuleb kehade laengute erinevuse säilitamiseks laenguid pidevalt teisest (negatiivsemalt laetud) kehast esimesse tagasi tõsta.
Seda protsessi nimetatakse laengute eraldamiseks ning selleks kasutatavaid seadmeid nimetatakse vooluallikateks. Vooluallikate ülesanne vooluringis on tekitada ja hoida elektrivälja vooluringis pika aja vältel.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!