Vooluallikas
Võrdleme vee voolamist elektrivooluga – mõlema puhul on tegemist suunatud liikumisega. Veevoolu korral liiguvad suunatult veemolekulid, elektrivoolu korral laetud osakesed.
Selleks, et vesi saaks voolata, peab eksisteerima vedelikunivoode erinevus – kui meil on ühendatud anumad, tekib neid ühendavas torus veevool ainult siis, kui vedeliku nivood anumas erinevad.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Lahused
Häälikute pikkused
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Peastarvutamine eelkoolile
Rahvakalender lastele: MIHKLIPÄEV
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Minu keel, minu maailm. Minu keha ja tervis
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Õpime tähti. A-täht
Funktsioonid ja nende graafikud
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Väike funktsiooniamps
Selleks, et laetud kehi ühendavas juhis saaks tekkida elektrivool, peab kehade vahel eksisteerima elektriväli – kehade elektrilaengud peavad teineteisest erinema.
Paraku on mõlemad voolud väga lühiajalised. Selleks, et vedelik saaks pikemalt voolata, peame leidma võimaluse nivoode erinevuse hoidmiseks – tõstma pidevalt vett (näiteks pumbates) ühest anumast teise tagasi.
Sama kehtib elektrivoolu kohta – selleks, et kehi ühendavas juhis oleks pikemaajalisem elektrivool, tuleb kehade laengute erinevuse säilitamiseks laenguid pidevalt teisest (negatiivsemalt laetud) kehast esimesse tagasi tõsta.
Seda protsessi nimetatakse laengute eraldamiseks ning selleks kasutatavaid seadmeid nimetatakse vooluallikateks. Vooluallikate ülesanne vooluringis on tekitada ja hoida elektrivälja vooluringis pika aja vältel.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
