A-tüüpi mõõtemääramatuse (juhusliku määramatuse) leidmine. Standardhälve
A-tüüpi mõõtemääramatuse arvutamisel kasutatakse matemaatilise statistika valemeid.
(1) Kui sooritatakse kindel arv n mõõtmisi, mõõteväärtustega x1, x2, x3 … xn, siis väljendab mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine ehk tõenäoliseim väärtus, väärtust mis vastab kõige paremini mõõdetava suuruse tegelikule väärtusele:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Silbitamine algklassidele
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Jäätmed pole kõigest prügi
Õpime tähti. R-täht
Õpime tähti. J-täht
Funktsioonid ja nende graafikud
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. Ö-täht
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Peastarvutamine eelkoolile
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
(2) Mõõtmiste hajuvust iseloomustatakse dispersiooniga:
(3) Mõõtemääramatus on seotud standardhälbega:
Standardhälve iseloomustab üksikute mõõteväärtuste juhuslikku hajuvust suuruse keskväärtuse ümber. Kasutades mõõtemääramatusena standardhälbega võrdset väärtust Δx=σ, saame mõõtmiste normaaljaotusele vastavuse korral usaldusnivooks 68%, mis tähendab, et keskmiselt igal kahel mõõtmisel kolmest esinev mõõteviga on mõõtemääramatusest väiksem või sellega võrdne.
Kui soovime usaldatavust suurendada, tuleb standardhälvet korrutada katteteguriga, mis omakorda sõltub mõõdiste jaotusest ning nõutavast usaldusnivoost. Kui soovime, et mõõtmiste usaldusnivoo oleks 95%, tuleb standardhälvet korrutada kahega (Δx=2σ), kui aga enam kui 99% usaldatavust, siis kolmega (Δx=3σ).
Kui mõõtmisel esineb (ja enamasti esinebki) nii A- (ΔxA) kui B-tüüpi (ΔxB) mõõtemääramatusi, leitakse kogumääramatus (Δx) valemist:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
