Vooluringi nendes lõikudes, kus puuduvad liikuvad osad, muundub kogu elektrivoolu töö soojuseks. Seda omadust kasutatakse ära erinevate elektrisoojendusriistade juures. Kõige lihtsamaks soojendusriistaks on hõõglamp, sest üle 95% selles kuluvast elektrienergiast muundub soojuseks – valgus on lihtsalt selle lambi „ebaoluline kõrvalsaadus“

Hõõglamp koosneb järgmistest osadest: (1) hõõgniit, (2) tugitraat, (3) klaaskolb, (4) sokkel ja (5) põhjaklemm.

Volframist valmistatud peenike hõõgniit kuumeneb teda läbiva voolu toimel ning hakkab kiirgama soojust ja valgust. Tugitraat ühendab hõõgniiti sokli ja põhjaklemmiga, need omakorda on ühendatud lambipesa abil jaotusvõrguga. Kõike ümbritseb klaaskolb, milles on õhk asendatud mingi muu gaasiga. See on vajalik, et takistada volframniidi aurustumist. Õhus leiduva hapniku toimel algaks niidi kiire oksüdeerumine ja niit põleks kiiresti läbi. Odavamates lampides on õhk asendatud lämmastikuga, kallimates (ja heledamates) lampides mõne halogeengaasiga – neoon, ksenoon vms.

Igale tarbijale (ka hõõglambile) on märgitud tema nimipinge – see tähendab pinge, mille juures ta töötab kõige paremini ning nimivõimsus – see on ajaühikus tarbitava elektrienergia hulk nimivõimsusel töötamisel.