Elektrisoojendusriistad
Vooluringi nendes lõikudes, kus puuduvad liikuvad osad, muundub kogu elektrivoolu töö soojuseks. Seda omadust kasutatakse ära erinevate elektrisoojendusriistade juures. Kõige lihtsamaks soojendusriistaks on hõõglamp, sest üle 95% selles kuluvast elektrienergiast muundub soojuseks – valgus on lihtsalt selle lambi „ebaoluline kõrvalsaadus“
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
I ja J-i õigekiri
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Õpime tähti. V-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Ratsionaalavaldised
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Numbrilised seosed
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Kirjalik liitmine
Kirjeldav statistika
Растворы
Õpime tähti. Ö-täht
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Hõõglamp koosneb järgmistest osadest: (1) hõõgniit, (2) tugitraat, (3) klaaskolb, (4) sokkel ja (5) põhjaklemm.
Volframist valmistatud peenike hõõgniit kuumeneb teda läbiva voolu toimel ning hakkab kiirgama soojust ja valgust. Tugitraat ühendab hõõgniiti sokli ja põhjaklemmiga, need omakorda on ühendatud lambipesa abil jaotusvõrguga. Kõike ümbritseb klaaskolb, milles on õhk asendatud mingi muu gaasiga. See on vajalik, et takistada volframniidi aurustumist. Õhus leiduva hapniku toimel algaks niidi kiire oksüdeerumine ja niit põleks kiiresti läbi. Odavamates lampides on õhk asendatud lämmastikuga, kallimates (ja heledamates) lampides mõne halogeengaasiga – neoon, ksenoon vms.
Igale tarbijale (ka hõõglambile) on märgitud tema nimipinge – see tähendab pinge, mille juures ta töötab kõige paremini ning nimivõimsus – see on ajaühikus tarbitava elektrienergia hulk nimivõimsusel töötamisel.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!