Geeni võib nimetada ka pärilikkusteguriks. Geeniks nimetatakse kromosoomi kindlas lõigus (lookuses) paiknevat piirkonda, mis määrab eluri ühe või mitme tunnuse arengu. Geen määrab tunnuse kas otse või kaudselt, koostoimes teiste geenidega.

Geen võib olla mingit valku kodeeriv DNA järjestus, millel on organismis mingi kindel ülesanne. Elurid sõltuvad geenidest, kuna need määravad täpselt ära kõik temas leiduvad valgud. Teatavasti pole valgud mitte üksi rakkude koostisosad, vaid ona ka ensüümid ja katalüsaatorid, teiste molekulide transportijad ja säilitajad, osalevad närviimpulsside ülekandes, pakuvad immuunkaitset jne.

Geenid säilitavad infot, mille alusel ehitatakse ning säilitatakse organismi rakke. Samuti on geenides info selle kohta, kuidas järglastele pärandada geneetilist materjali. Kõikidel eluritel on palju geene, mis vastavad mitmetele erinevatele bioloogilistele tunnustele. Sellised tunnused on näiteks silmaiirise värvus või sõrmede hulk. Osa tunnuseid pole väliselt vaadeldavad, näiteks veregrupp või tõenäosus mingisuguse spetsiifilise haiguse arenemiseks.

Inimese igas rakus on otsakuti pandud DNA molekulide kogupikkus umbes 2 meetrit.

Tunnuste pärandumine: