Liikumisi, mille korral muutuvad keha punktide omavahelised kaugused, nimetatakse keha kuju muutumiseks ehk deformatsiooniks.

Deformatsioon tekib reeglina nii, et keha mingi tahk fikseeritakse ja keha teisele tahule rakendatakse jõudu. Jõudu, mis tekib deformeeritud kehas ning mis püüab taastada esialgset olekut, nimetatakse elastsusjõuks.

Elastusjõud on oma olemuselt elektromagnetilise iseloomuga. Jõu tekkimine on selgitatav keha koos­tis­osa­keste (molekulid, aatomid) vastastikkusest nihkumisest tulevate elektriliste tõmbe- ja tõukejõudude muutumisega.

Kui jõud rakendub risti pinnaga, millele ta mõjub, siis on tegemist kas surve või venitusega.

Kui jõud rakendub mitte ühtlaselt kogu pinnale vaid ainult selle ühele osale, siis tekib kõverdus.

Kui jõud rakendub samas tasandis pinnaga, milles jõud mõjub, siis tekib deformatsioon, mida nimetatakse nihkeks. Kui lisaks eelnevale rakendub jõud ka risti mingisuguse uuritavat keha läbiva teljega, siis toimub keha eri osade pöördumine ümber selle telje erinevate nurkade võrra ning tekkivat de­for­mat­siooni nimetatakse väändeks.

(siia sama animatsiooni, mis eespool, mille abil saaks katsetada erinevaid deformatsiooni liike)

Kuju muutumise erijuhuks on keha mahu muutumine. Kui keha paisub või tõmbub kokku kõikides suundades ühtviisi, siis jääb selle kuju varasemate kujudega sarnaseks

Kui välisjõu mõju lõppemisel keha esialgne kuju taastub, siis nimetatakse deformatsiooni elastseks. Kui välisjõu mõju lõppemisel keha esialgne kuju ei taastu, siis plastseks.