Eestis tegeleb kaartide jaoks andmete kogumise ja kaartide koostamisega Maa-amet (Maaamet). Näiteks uuendatakse kogu aeg põhi- ja baaskaarte, mullakaarte, linnaplaane, asustuse- ja haldusjaotuse kaarte.

Mis on põhikaart ja kuidas seda tehakse?

Põhikaart (Eesti põhikaart ) on suuremõõtkavaline tervet Eesti territooriumi hõlmav topograafiline kaart (topograafiline kaart), kuhu on kantud olulisemad jõed, teed, reljeef ja kohanimed.

Eesti põhikaart on kahel kujul: arvuti- ehk digitaalkaartidena mõõtkavas 1 : 10 000 ja paberkaartidena. Viimaseid tuntakse rahvakaartide nime all, mõõtkava on 1 : 20 000 (Eesti põhikaart). Trükituna on põhikaardi lehe mõõtmed 50 x 50 cm, mis katab Eesti territooriumist 10 x 10 km. Kogu Eesti jaoks on vaja üle 500 kaardilehe.

Põhikaardi koostamine on pikk ja ajamahukas töö, mida tehakse etappidena. 1) esmalt tehakse lennukilt aerofotod, 2) aerofotod pannakse omavahel kokku ja neilt joonistatakse maha kõik silmaga nähtavad kontuurid ja objektid, 3) kontrollitakse andmeid, võrreldakse varasemate kaartidega, käiakse looduses andmeid täpsustamas, 4) kogutud ja täpsustatud andmete põhjal joonistatakse põhikaart, millele kantakse samakõrgusjooned.

Loe lisaks:

Geoportaal

Põhikaardistuse ajalugu