Ferenc (Franz) Liszt (1811-1886)

Ajastu suurim ja hiilgavaim klaverigeenius Liszt tõotas klaveriga teha seda, mida viiuliga oli teinud Paganini. Liszt sündis Ungaris ja on hiljem elanud Prantsusmaal ja Saksamaal. Liszti noorus oli väga sündmusterohke ja dramaatiline. Liszti populaarsust võib võrrelda tänaste popstaaride omaga. Liszt hakkas esimesena andma soolokontserte klaveriga. Need kontserdid kulmineerusid klaverivirtuoosi hingevapustava akrobaatikaga instrumendi klaviatuuril. Naispublik jooksis tema peale tormi ning turneede ajal kanti Liszti sageli triumfeerides läbi tänavate, helilooja ise aga loopis rahva hulka kuldmünte. Vastukaaluks oma tormilisele noorusele pöördus Liszt keskeas usu poole ning temast sai rooma-katoliku kiriku abee. Ta loobus peaaegu täielikult kontserttegevusest ja pühendas end heliloomingule ja õpetamisele. Ta suhtus alati heasoovlikult noorematesse heliloojatesse, nagu Wagner või Grieg.

Liszt lõi uue klaverimängustiili. Ta püüdis klaveril edasi anda niisuguseid varjundeid, mis meenutasid orkestripille. Nii muutus klaveri kõla enneolematult jõuliseks ja värvikaks. Liszt lõi ka uue zanri, mis sai romantikute muusikas eriti armastatuks. See on sümfooniline poeem. Seetõttu ongi Liszti loomingus esikohal sümfooniline ja klaverimuusika. Tema tehnilistel ja harmoonilistel uuendustel oli suur mõju hilisematele romantikutele. Enamikul tema teostest on programmpealkirjad. (klaveripalade tsükkel “Rännuaastad”, “Fausti sümfoonia”, “Dante sümfoonia”) On ka kodumaale pühendatud teoseid nagu sümf. poeem “Ungari”, “Ungari rapsoodiad”)

allikas: Romantism

Loe lisaks: Ferenc_Liszt