Ideaalse gaasi rõhk
Ideaalne gaas on reaalse gaasi lihtsustatud mudel kus: (1) gaasimolekulid loetakse punktmassideks; (2) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed; (3) molekulide vahel puudub vastastikmõju ehk teiste sõnadega: (1) molekulide ruumala jäetakse arvestamata, (2) anuma seinaga põrkudes muutub ainult molekuli kiiruse suund, suurus jääb samaks ning (3) gaasimolekulide vahel ei mõju tõmbe- ega tõukejõude.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. N-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Õpime tähti. Ä-täht.
Protsendid põhikooli matemaatikas
Oksüdatsiooniaste
Õpime tähti. A-täht
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Väike protsendiamps
Harjuta eesti keelt A2-B1
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Jäätmed pole kõigest prügi
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Ioonid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Ideaalse gaasi molekulid põrkuvad anuma seintega, nende liikumishulk (impulss) muutub ning seetõttu mõjutavad gaasimolekulid seina mingi jõuga.
Rõhk iseloomustab jõu (mida gaasimolekulid põrkudes seinaga avaldavad) mõju pinnaühikule:
Millest sõltub gaasimolekulide poolt anuma seintele avaldatav jõud?
(1) osakeste liikumiskiirusest: mida kiiremini osake liigub à seda rohkem muutub põrkudes osakese liikumishulk à seda suurem on seinale avaldatav jõud à seda suurem on rõhk
(2) osakese massist: mida suurem on osakese mass à seda suuremat mõju ta seinaga põrkudes avaldab à seda suurem on jõud à seda suurem on rõhk;
(3) osakeste kontsentratsioonist: mida rohkem on osakesi ruumalaühikus à seda rohkem põrkeid à seda suurem jõud seinale mõjub à seda suurem on rõhk.
Ülaltoodut arvestades saab näidata, et ideaalse gaasi molekulide poolt anuma ja seintele avaldatav rõhk, mis on kõikides suundades ühesugune, on arvutatav valmist:
kus: p – ideaalse gaasi poolt anuma seintele avaldatav rõhk, n – molekulide kontsentratsioon n=N/V (N– osakeste arv anumas; V – anuma ruumala), mõõdetühikuks 1m-3 – loe osakest kuupmeetri kohta, m0 – molekuli mass ning – molekulide ruutkeskmine kiirus, mis sisuliselt on kõikide gaasimolekulide kiiruste ruutude aritmeetiline keskmine ning sõltub sellest millise gaasiga on tegu ning eelkõige sellest, milline on selle gaasi temperatuur:
ANIMATSIOON:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!